Saturday 30 July 2011

30.juuli

No küll ikke kallab. Taevas on ühtlaselt hall, pole mitte kuskil märkigi sellest, et hakkaks järele andma. Netist lugesin, et Tallinn upub - hea, et ise sinna linna täna ei pea minema - vaatasin, et just need tänavad, mida pidi igapäevaselt sõidan on muutunud laevatavateks :). Hommikul ärkasingi tegelikult selle suure ladistamise peale. Unise peaga mõtlesin, et akvaariumi fitril midagi viga - selline ühtlane veesolin oli - teine mõte oli, et keegi on vannitoas dushi all ja on ukse lahti jätnud - siis alles jõudis kohale, et see ladin hoopis lahtisest aknast tuleb :) Hea vähemalt, et ei mürista. Neljapäeval sai tööasjus Raplas käidud. Jäin seal täpselt äikesetormi keskmesse. Ma polegi nii hirmu veel tundnud - seisin parklas, et oodata millal suurem torm üle läheb, et Tallinna poole tagasi sõita - kui käis hirmus raksakas ja kõrvalparkiv auto hakkas undama. Ei teagi nüüd, kas sai pihta või lihtsalt selle raksaka pärast - aga jube oli küll. (ümberringi teised autod ei unnanud) Panin autole hääled sisse ja mõtlesin, et kui kiiresti sõidan, siis ehk äike mind kätte ei saa :) Teel oli ikka päris palju puid maha murdnud. Kummaline on see tänavune suvi - palju kuuma ja palju äikest. Niivõimsaid äikesetorme ei mäletagi. Eks neid on olnud ennem ka - aga nii tugevaid ja nii tihti?
Nüüd tahaks natuke kuiva palun. Mul vaja ju see majaesine 20*3 ära lõpetada. Killustik kohal, taimed kohal, maa ka juba peaaegu lõpuni mätastest vabastatud. Peaks vist naabrinaisele ütlema, et korjaku oma pesu õuest ära - aitab küll vihmast :)

Wednesday 20 July 2011

20.juuli pildis

Selline nägi parukapuu välja täna hommikul. Need kastesed parukad lausa käskisid toast fotoka tuua. Eks ma siis klõpsisin mõned pildid:

 Lemmik roos: Tommelise:


 Floksid alustavad, õhtuks olid juba ka teised värvid lahti:
 Vesipalm on hoogu sattunud - kus ajab alles uusi võrseid. Ju vist meeldib talle seal jalgupidi tiigivees:
 Ka Muhedikult saadud vesikarikas tundub ennast hästi tundvat. Tookord oli ämbris üks pisem karikas ka veel - aga too käitub kummaliselt: kord näitab ennast ja siis kaob kuskile ära ja siis ilmub jälle välja. Lahedad tegelased:
 Crimsons Pirate

 SexyRexy pistsid hiired talvel nahka. Seetõttu on ta tänavu suht õnnetu ja äbarik - aga peaasi, et taastub:
 Selleeest Sommerwind õitseb kohe mitme eest. Pildil ainult üks oksakene:
 Ja kes ütles, et cattleyad on kevadised õitsejad ja õues neile ei meeldi? Nu sellele isendile igastahes väga meeldib - kokkus lausa õiepungi ajama :) Kuigi ta kevadel õitses mul korralikult.
Tegelikult olen ma oma plaanidega nati jännis. Nu mitte ei edene see kaevamistöö. Seepärast imetlengi neid, kes nagu nõiaväel tekitavad omale uusi istutusalasid. Paar päeva ja valmis. Mina siin hetkel punnin oma 20*3 m juppi kaevata - ja mitte ei edene see asjandus. Ma graafikust ikka täitsa maas. Täna jõudis suur kruusahunnik juba kohale. Graafikujärgselt oleks pidanud homme istutus ja kividega katmise õhtu olema. Aga poiss lõi plaanid sassi - selle asemel, et emmel maad kaevata - põõnutab kutt nüüd toas ja lakub haavu. Aga pole hullu - kaevan ise ära, aga kiviveost see masuurikas järgmine nädal küll ei pääse :D

Ahjaa - herilastega on totaalselt kaputt. Nüüd saab rahulikult aias ringi kõndida ja muru kah ära niita :D

Tuesday 19 July 2011

Nüüd vist....

... sain nendest herilastest võitu. Täna nuhkisin välja, et Kaupmehest saab cobrat. Hankisin siis Kaupmehe kaardi ja põrutasin kohale. Varustasin ennast ikka korralikult - nuhh, et ikka järgmisteks kordadeks ka varuks oleks võtta. Ja see mürk tõesti mõjus! Kõigepealt võttis pikali need kes pesa avause ümber lendasid. Siis lasin pool pudelit sealt avast sisse - ja kus siis kukkusid sumisema. Aga nüüd vähemalt nägin ka teised sissepääsud ära - neid oli veel ca 5 tk. Ma võisin peris kummalist vaatepilti pakkuda kui ma seal ringi kargasin ja mõlemas käes mürgipudelit pihustasin :) Nii õhku kui maa sisse. Kõik vähegi augu moodi asjad sai täis pritsitud. Nüüd õhtul igatahes valitses seal koha peal vaikus. 2 pudelit cobrat pidid ikka oma töö küll ära tegema, sest ise tunnen ennast ka kuidagi poolpilves olevat :D Aga eks kõigeparemini oskan hommikul öelda.

Poisiga kah õnneks kõik korras - näost meenutab küll nendest kosmosefilmidest pärinevaid tulnukaid - kuid see on õnneks mööduv nähtus. Aga nagu öeldakse: elu õpetab. Kui vanemaid ja targemaid ei taheta kuulda võtta ja kõike ise katsetama peab. Kahju ainult, et need elu õppetunnid teinekord nii valusad peavad olema - aga ju siis peavad.

Monday 18 July 2011

18.juuli

Uhh - õhtusse jõudis see päev lõpuks. Nu nii väsitavat, pingelist ja närvesöövat päeva ei mäletagi.
Algas kõik ikka hommikul, kui tuvastasin, et nendele minu herilastele ei mõju bensiin ja tikud kah mitte. 3-0 nende kasuks. Nu mis siis edasi - kas tõesti dünamiit? No aru ma ei saa, kuda kõiksugused tegelased ikka siia minu aeda koguneda suudavad: herilased+vapsikud+kodumesilased (mitmeid sülemeid ikka aastate jooksul siit läbi käinud)+maamesilased+mutid+erinevat sorti hiired+vesirotid+nahkhiired. Igatsorti konnadest, vesilikest, sisalikest ja muudest mutukatest-putukatest ma parem ei räägi. Paar päeva tagasi nägin nirki - nu see on vähemalt hää loom. Ja kõik see minu pisikesel 2000 m2 krundikesel. Kusjuures naabrite juures pooltki sellest populatsioonist.
Siis tööpäev - hullumaja. Osad meie töödejuhatajad on jätkuvalt puhkusel ja seega töö tuleb nendel ära teha, kes puhkusel ei ole. Ja see on ju teada tõde, et kui mingi probleem kuskil on, siis kohe tuleb teine veel ja lõpuks hakkab neid probleeme uksest ja aknast sisse sadama ajades normaalse inimese lihtsalt hulluks. Ma siiamaani ennast ikka suht normaalseks olen pidanud :). Tööpäeva õhtu päädis sellega, et üks mu töötajatest helistas ja nuttis, et mida teha - ühel meie hallataval objektil on ühes kabinetis jumalast täis mees põrandal pikali, ajab vahtu suust välja ja möriseb midagi segast. Tuba on täis tühje alkoholi pudeleid, suitsukonisid ja okset. No nuta või naera - helistasin siis tolle mehikese naisele ja palusin tal oma kallis abikaasa ää toimetada lähema 10 minuti jooksul või olen sunnitud politsei kutsuma. Õnneks suhtus naine asja mõistvalt - ikkagi inimene :D. Orgunnis oma abikaasakese taksoga koju ja jäi ise seda segadust seal koristama. Uhh - selle mehikese nahas ma homme hommikul küll olla ei tahaks :D Naine sisises nagu uss ta peale :D
Vahepeal käisin korraks ikka kodus kah - nuh, et herilastele pilk peale visata ja röövliplikal kõht täis sööta. See vaeseke loksus minuga ju terve päev kaasas. Ja väga hea, et koju tulin. Hetkel kui kodunt lahkuda tahtsin - käis õues kõmakas ja siis röögatus. Poiss, kes oma autot putitas, sai kuuma vee ja auru pahvaku täpselt näkku. Aga siis läks kiireks - esimese raksuga ei osanud ma muud teha kui kuti peadpidi aiavoolikust tuleva külma veealla pista. Ja siis kähku traumapunkti. Seal muidugi hiigelpikk järjekord - aga nii kui vastuvõtus poisi näkku vaadati - lükati ta raami peale ja kohe võeti ette. Kui siis pool tundi hiljem õde sealt protseduuride toast välja tuli minuga rääkima ja ütles, et õnneks midagi väga hullu pole - enamuses I astme põletus  (92 % näost)  ja  paaris kohas (0,4% näost) II astme põletus, siis hakkasin seal ootesaalis lahinal nutma. Kõik need päeva pinged vist purskusid korraga minust välja - nii et isegi röövliplika ehmatas. Ta pole harjunud mind nutmas nägema - seda juhtub ikka vägaväga harva. Lohtuseks öeldi mulle, et I astme põletus arme ei jäta ja II astme põletusega võivad kerged armid jääda. Tea kas see oli siis nüüd minu rahustuseks öeldud või ongi nii - eks tulevik näitab. Ööseks jäeti igastahes kutt tilgutite alla jälgimisse, et mingit põletikku ei lööks. Kuidas ma sealt haiglast koju sain - ei mäleta siiamaani. Ja vaene röövliplika tilpnes mul kogu aeg nagu hirmunud hirveke sabas.  Nüüd tegin pitsi konjakit ja tunnen kuidas maha rahunema hakkan.

Uhh - nüüd nutsin ennast siin blogis kah välja - hakkas nats kergem. Aga tegelikult tahaks ma hirmsal kombel teada, kust saaks Tallinnas Cobra mürki. Sest homme läheb see trall ju nende kuramuse herilastega ikka edasi- täna said nad natuke vabamalt hingata - mul polnud nende jaoks lihtsalt aega.

lõppvaatus

Nu saigi siis järgmine päev poodi marsitud ja 2 pudelit kõikse lubavamate kirjadega herilasemürki koju tassitud. 7 euri pudel (röögatu hind mu meelest). Kirjade järgi pidavat mõjuma nii, et kui 5 m pealt putuka suunas pihustad, halvab ja külmutab ta putuka momentaalselt ära, millele järgneb kiire ja valutu surm. Nu hääkene küll - ega ma mingi piinaja pole, seepärast mulle see kiire ja valutu ja effektiivse lõpu jutt meeldis. Tulin siis koju ja kohe proovima. Lapsed, penid ja muud pudulojused igaksjuhuks tuppa ja ise herilasepesa juurde. Seal loomulikult elu käis - proovisin siis 5 m pealt pihustada - ei miskit. 3 m pealt, kui täpselt pihta sain,  võttis putuka pikali küll - aga 5 sekundit hiljem oli ta jälle püsti ja kurjem kui ennem. Nu ma ikka vähemalt 10 x üritasin, aga tolku sellest polnud muud, kui et need kurjavaimu sunnikud muutusid veel tigedamaks - ja ma vaatasin, et enda tervise huvides on parem taanduda. Nii, et 1-0 herilaste kasuks.
Aga mul oli 1 pudel ju veel seda imemürki järgi. Ok, mõtlesin, las läheb pimedaks ja une pealt teise ilma minek peaks ju kah kena olema. Õhtul varustasin siis ennast taskulambiga ja läks uuesti jahtimiseks. Tühjendasin terve pudeli sinna auku, kus nende pesa oli ja viskasin mulda täis. Hõõrusin rõõmsalt käsi ja olin täiesti kindel, et nüüd jäin mina peale. Tutkit brat, nagu öeldakse - hommikul oli igastahes auk uuesti lahti uuristatud ja tavapärane sisse-väljasagimine käis edasi. Nagu oleks vett neile sinna kallatud. Nii et 2-0 herilaste kasuks. Nu egas siis midagi - käiku läks plaan B. Õhtul varustasin ennast jälle taskulambi; bensiinikanistri, tükikese kaltsu ja tikkudega. Pool liitrit bensiini, paar tükikest kaltsu, tikust tuli otsa - ja korras. Aga ega ma ennem ikka hõisata ei tahaks - ootame homse hommiku ära. Aga nii tahaks kirjutada, et võit on minu!

ps Bauhofis müüja ütles kohe, et mis te selle mürgiga jamate - bensiin ja tikud ja asi lahendatud. Et oleks veel et maja räästas - aga keset muruplatsi - pole probleemi ju. Järgmine kord usaldan müüjaid - tuleb odavam. Selle 14 euri eest oleks saanud mõne tuusti parem sealtsamast Bauhofist osta :D

Thursday 14 July 2011

On ikka elu!

Konnad garaazis, nahkhiired rõdul ja herilased murus. Hääkene küll, konnad saab kenasti välja transportida; Nahkhiirtega saab kah hakkama - pääasi, et nad tuppa ei roniks. Aga herilased murus. Kuramused oskasid kõige käidavama koha peale endale maa sisse pesa urgitseda - kusjuures eile neid seal polnud. Peale kahte litakat 30 sekundilise vahega, sai minu mõõt täis. Homme lähen ja ostan kõige kangema mürgi, mida poes saada on. Kui sõda- siis sõda. Armastuses ja sõjas vahendeid ei valitavat :) Naabrimees soovitas küll bensiini ja tikke kasutada - eks ma selle jätan varuvariandiks. Või on kellelgi mingeid muid soovitusi?

Ja, et i-le täpp panna - taheti mulle eile nastik kinkida. Jeerum - ma jälestan igatsorti roomavaid elukaid - ja kardan neid kui tuld. Mul vahet pole, olgu nastik, rästik või vaskuss - ühesugused maod kõik. Ma vist koliks välja, kui mõne sisiseva eluka aiast leiaks :D  Ma olen nõus ennem muttide ja hiirtega, kui roomajatega. Jaa - nüüd kindlasti öeldakse, et nastik on kasulik loom ja püüab hiiri. Aga ennem võtan kassi parem :D
Aga sisalikud on lahedad - need mulle meeldivad - aga neil ju jalad all, seega roomajad nad pole :D. Õnneks viisid lahked kingitoojad selle eluka minema - loodame, et nad seda kuskil aia taga lahti ei lasknud :D

Wednesday 13 July 2011

kesksuvised hetked

Pirouette uhkeldab


Sweet Pretty:

 Christopher Marlowe elulõnga embuses:
Parukapuu Royal Purple tõestab, et ta on oma nime vääriline - tõeline parukas:
 Liiliatega on vist nii, et kui oled nad omale aeda lubanud, ega siis kergelt neist enam lahti ei saa. Teda olen ma iga aasta ära jaganud - aga ikka toretseb ta mul edasi. Millegipärast ei meeldi ta mulle absoluutselt - nii, et kui keegi tahab - palun väga (sordi nime ei tea) ( liiliapuhmas juba uues kodus):
 See kollane aga on kuskilt ise mulle kolinud - nu mitte ei mäleta, et oleks teda kuskilt toonud ja istutanud. Samas tema vastu mul pole midagi. Liiliate juures meeldib mulle ainult puhas õietoon - nii kui on kuskil mingid laigud või kirjud õied - ei sobi nad mulle kohe mitte. Kiiksuga olen vist :)
 Kaotsiläinud nimega elulõnga liik:
 Tõrvikliiliad hakkavad juba vaikselt lõpetama:
 Tiarell õitseb sügiseni, küll mitte nii intensiivselt kui juunikuus - aga kui pidevalt äraõitsenud õisikuid ära lõigata, siis ajab uusi õisi:
Prževalski kobarpea on minu juures esimest korda õites - eelmine aasta oli pisike titt alles:
 Astilbed - suured lemmikud rooside ja hostade kõrval:


 Lavendel - huvitav kas teda ka jagamisega saaks paljundada?
Kevadel mulle kingitud floks Star Fire - kahjuks on kinkija petta saanud vist- Star fire peaks olema tulipunane - aga see siin on täitsa sinine  - seega kui keegi tahab sinist floksi - kingin edasi (floks ka juba uues kodus)
 Suurelehine hortensia - esimest aastat minu juures õitsemas. Aga 2 väga karmi talve üleelanud.  Kuigi Luual olid ta õisikud 3 x suuremad - minul siin pisikesed, kas peaksin teda järgmisel aastal millegagi kostitama, et õisikud suuremad oleksid? Nälgas ta küll ei tohiks olla - sinna istutusalasse sai ikka südamest komposti ja tiigimulda veetud.
 Kasvuhoones hakkavad esimesed arbuusid valmis saama:
 Ja järjekordselt on tulemas viinamarjauputus. Seeaasta teen küll esimest korda veini - õunu on ka meeletult palju. Proovin ära
Ja lõpetuseks üks pilt ülemöödunud öö äikesetormist. See oli megavõimas vaatepilt. Sellist valgusemängu nägin ma esimest korda. Istusime lummatult kella 2 öösel rõdul ja vaatasime. Sellistel hetkedel tunnen, kui väike kübe on üks inimene looduse kõrval ja kui võimas on kõik see, mis on meie ümber. Pilt ei ole minu tehtud, aga pildistatud meie rõdult ja autoril ei olnud midagi selle vastu, et ma sellega oma blogis natuke uhkeldan. Äike:


Sunday 10 July 2011

10.juuli

Eilne päev oli põrgupalavus. Tuuleõhkugi ei olnud - iga liigutus oli nii raske, et pani higi ojadena voolama. Alates lõunast umbes hakkasid siis meie ümber äikesepilved tiirlema - tulid küll ida, küll lääne ja lõuna poolt. Lootsime, et nüüd siis saame vihma kah - aga tutkit. Kõik läksid kena kaarega meist mööda ja kallasid end Tallinna peale tühjaks - meile näidati ainult taevast tuledemängu koos aupaukudega. Vedasin siis aga voolikud välja, et hakkan kastma. Naabrinaine tõi pesu õue kuivama - ja siis ta tuli see kauaoodatud vihm. Palju teda ei tulnud - padukat ei olnud, aga vähemalt midagi. Õhu lõi selgemaks ja jahedamaks. Me naabrinaisega naersime, et see on alati nii, kui tema oma pesu kuivama paneb, siis ikka mõni tilk sealt taevast tuleb. Ta lubas nüüd iga päev pesu pesta ja kui omal must pesu otsa saab - ma siis lubasin enda pere pesu ka talle pesta viia ja kuivama panna - ehk siis nõiub iga päev seda vihmakest välja :D

Saturday 9 July 2011

9.juuli

Meeletu kuumus. Hommikul kell pool 9 näitas köögiakna tagune kraadiklaas (põhjasuunas) 28,2 kraadi. Mis siis veel päeval peaks olema. Vihma pole tulnud siinkandis mitu nädalat. Kõik kuivab. Isegi vana äädikapuu on pooled lehed longu lasknud. Aga samas tundub mulle, et teistel pole nagu häda midagi.
Nädal on olnud nii töine, et ausalt öeldes ei jäänud isegi aega hinge tõmmata. Töö juures on pooled puhkusel - ja nuhh ülejäänud siis rabavad mitmel rindel. Päevad venivad teinekord hiliste tundideni. Õhtul koju jõudes on jõudu ainult kastekannuga tiir potielukatele ja amplitele peale teha ja kasvuhoone kiirelt üle lobistada. Rohkemaks küll jaksu pole. Kui vanasti oli keha vääsinud ja vaim isegi oleks jõudnud, siis nüüd on vaim ka väsinud :D
Aga terve nädal olin möödunud nädalavahetuse lummuses. Viimasepeal külaskäik oli! Kõigepealt Hiline oma uhke aia, külalislahkuse, paadisõidu, õpitoa ja loomulikult teiste aalujatega :D Ja siis grupiõde samuti oma imeilusa aia, jõe ja külalislahkusega. Ilma nende kahe päevata poleks ma vist seda hullumeelset nädalat vastu pidanud - tõeline puhkus oli. Aitähh teile kõigile!
Fotokas ununes tookord loomulikult koju, seega fotomälestusi kahjuks pole. Lillekasvatajalt saadud vesipalm leidis omale kena kohakese tiigi kalda ääres kivide vahel jalad vees ja tunneb ennast suurepäraselt:


Sellel talvel välja läinud paju asemel on nüüd grupiõe käest saadud nooruke paju. Hetkel tundub, et ta on selle kuumaga väntsutamise kenasti üle elanud ja nädalaga isegi kohanenud. Ma muidugi uputan teda 2 x päevas ämbritäie veega:
Kusjuures Muhediku juurest võetud paju pistikud on kah kenasti juba juured alla võtnud - nii et varsti on mul siin vist pajumets :)
 Suur saak Tänassilma jõest. See ämbritäis siis leidis koha minu tiigikeses. Thela juurde rändas suurem mannergutäis:
Koju tagasi jõudes klõpsisin ka oma aiast mõned pildid. Ainult, et polnud aega neid üles panna - panen siis nüüd. Parem hilja kui mitte kunagi :)
3. juuli õhtul väike osa roosipeenrast:
 Mozart- temaga läksin veidi alt. Ei tohi ikka emotsioonioste endale lubada ja piltidest võluda lasta. Tuleb enne ostu ikka natuke maad uurida.Ta on imearmas lihtõieline roos - keda müüdi mulle pinnakatte roosina. Jah pinda ta katab kenasti, ainult kahjuks teeb ta seda 1,2-1,4 m kõrguselt laiutades :D Pean talle sügisel teise koha otsima, kuna ta lihtsalt varjutab teised pinnakatjad oma jõulisusega ära.  Hiline sa arvasid, et sinu see tundmatu lihtõieline võiks Mozart olla - ei ole - ta on sul midagi muud.
 Rhapsody in Blue- tänavuaasta eriti kaunis. Eelnevatel aastale on ta olnud selline ümbervajuv torakas, mis mulle rooside juures absoluutselt ei meeldi. Roos peab minu meelest olema kompaktne ja ise püstiseisev põõsas. Hea küll - vahest võib mõnele mõne oksakese toestuseks alla panna. Ma sügisel isegi lubasin, et viskan ta üldse aiast välja. Tundub, et ta võttis mu juttu kuulda - ja sellel aastal on ta vägagi kena kompaktne õitsev põõsas - just selline nagu õige roos olema peab :)
 City of Belfast - väga erksa värviga, eriti hästi tuleb ta särav punane välja õhtuhämaruses ja kombinatsioonis valge tooniga - minul on ta kõrvuti Aspiriniga
 Aspirin:
 Üldse mulle meeldib punast ja valget kokku panna - mingi kiiks vist :) Siin siis Robusta ja kõrge kipslill:
 Guy the Savoy:

 Eden Rose:
 Falstaff: Ka tema õiget värvi ei õnnestu mul kuidagi pildile saada - siin tundub selline tavaline punane - aga tegelikult ei ole - ma ei oskagi seda värvi kirjeldada - seda peab ise nägema :)
 Summer Song: hästi huvitava värviga - selline telliskivi oranz - kahjuks ei saa ma seda õiget värvi kuidagi fotokasse:

 Vasakul Apricola ja paremal Sahara:
Mõned teised õitsejad ka:
Müüdud mulle roosaõielise roomava angervaksa nime all. Aga ma ise kahtlustan, kas ta mitte angerpist pole - mõni tema sort:
 Sügisel säästukast haaratud mingi lauguliste pakist tuli selline kena isend välja - meenutab luigelille, aga tegelikult on mingi lauk - ja tundub, et mul on varsti terve aed teda täis, sest moodustab meeletult sigisibulaid :D
 Savisaarelt ülemöödunud aastal ostetud Arisaema ciliatum var. liubaense (CT 369), võsund-tulivõha pikatipmeline teisend. Tõstsin ta sügisel teise koha peale ja muidugi kevadel enam ei mäletanud kuhu - küll ma otsisin teda. Aga kuna ta on nii hiline ärkaja, siis ennem ei leidnud kui nüüd alles. Nüüd kenasti märgistatud ja järgmine aasta ei tohiks tema leidmisega probleeme olla. Ta on

selline hästi omapärane tärkaja - kui nina mullast välja pistab - meenutab roostes raudnaela :)


Arvasin et tema siin on täpitud kellukas - aga täpitud kelluka lehed on karedad - tal ei ole. Köögikata, mida sa mulle paar aastat tagasi aeda tõid - väga vahva laiutaja siin aianurgas igastahes - naat ka ei pääse löögile :) 

 Astilbed ka alustavad:


Kõige pimedamas aiaosas tunneb ennast ideaalselt laudleht. Päikest ei saa ta vist grammigi - vbl maksimaalselt suve alguses hommikuti pool tunnikest. Ta on sellel kohal olnud nüüd juba ca 5 aastat - ja alles nüüd hakkab ta oma lehtede võimsust näitama. Mõõtsime huvipärast lehe läbimõõdu ära - nõksa alla meetri jäi. Kui raatsiks ühe lehe ohverdada - saaks kena lindude joogikausi ju teha - sellest tsemendi segust :

Ja kui möödunud aastal oli Silberlocke´l ainult 1 käbike - siis tänavu on neid palju :):