Monday 18 July 2011

18.juuli

Uhh - õhtusse jõudis see päev lõpuks. Nu nii väsitavat, pingelist ja närvesöövat päeva ei mäletagi.
Algas kõik ikka hommikul, kui tuvastasin, et nendele minu herilastele ei mõju bensiin ja tikud kah mitte. 3-0 nende kasuks. Nu mis siis edasi - kas tõesti dünamiit? No aru ma ei saa, kuda kõiksugused tegelased ikka siia minu aeda koguneda suudavad: herilased+vapsikud+kodumesilased (mitmeid sülemeid ikka aastate jooksul siit läbi käinud)+maamesilased+mutid+erinevat sorti hiired+vesirotid+nahkhiired. Igatsorti konnadest, vesilikest, sisalikest ja muudest mutukatest-putukatest ma parem ei räägi. Paar päeva tagasi nägin nirki - nu see on vähemalt hää loom. Ja kõik see minu pisikesel 2000 m2 krundikesel. Kusjuures naabrite juures pooltki sellest populatsioonist.
Siis tööpäev - hullumaja. Osad meie töödejuhatajad on jätkuvalt puhkusel ja seega töö tuleb nendel ära teha, kes puhkusel ei ole. Ja see on ju teada tõde, et kui mingi probleem kuskil on, siis kohe tuleb teine veel ja lõpuks hakkab neid probleeme uksest ja aknast sisse sadama ajades normaalse inimese lihtsalt hulluks. Ma siiamaani ennast ikka suht normaalseks olen pidanud :). Tööpäeva õhtu päädis sellega, et üks mu töötajatest helistas ja nuttis, et mida teha - ühel meie hallataval objektil on ühes kabinetis jumalast täis mees põrandal pikali, ajab vahtu suust välja ja möriseb midagi segast. Tuba on täis tühje alkoholi pudeleid, suitsukonisid ja okset. No nuta või naera - helistasin siis tolle mehikese naisele ja palusin tal oma kallis abikaasa ää toimetada lähema 10 minuti jooksul või olen sunnitud politsei kutsuma. Õnneks suhtus naine asja mõistvalt - ikkagi inimene :D. Orgunnis oma abikaasakese taksoga koju ja jäi ise seda segadust seal koristama. Uhh - selle mehikese nahas ma homme hommikul küll olla ei tahaks :D Naine sisises nagu uss ta peale :D
Vahepeal käisin korraks ikka kodus kah - nuh, et herilastele pilk peale visata ja röövliplikal kõht täis sööta. See vaeseke loksus minuga ju terve päev kaasas. Ja väga hea, et koju tulin. Hetkel kui kodunt lahkuda tahtsin - käis õues kõmakas ja siis röögatus. Poiss, kes oma autot putitas, sai kuuma vee ja auru pahvaku täpselt näkku. Aga siis läks kiireks - esimese raksuga ei osanud ma muud teha kui kuti peadpidi aiavoolikust tuleva külma veealla pista. Ja siis kähku traumapunkti. Seal muidugi hiigelpikk järjekord - aga nii kui vastuvõtus poisi näkku vaadati - lükati ta raami peale ja kohe võeti ette. Kui siis pool tundi hiljem õde sealt protseduuride toast välja tuli minuga rääkima ja ütles, et õnneks midagi väga hullu pole - enamuses I astme põletus  (92 % näost)  ja  paaris kohas (0,4% näost) II astme põletus, siis hakkasin seal ootesaalis lahinal nutma. Kõik need päeva pinged vist purskusid korraga minust välja - nii et isegi röövliplika ehmatas. Ta pole harjunud mind nutmas nägema - seda juhtub ikka vägaväga harva. Lohtuseks öeldi mulle, et I astme põletus arme ei jäta ja II astme põletusega võivad kerged armid jääda. Tea kas see oli siis nüüd minu rahustuseks öeldud või ongi nii - eks tulevik näitab. Ööseks jäeti igastahes kutt tilgutite alla jälgimisse, et mingit põletikku ei lööks. Kuidas ma sealt haiglast koju sain - ei mäleta siiamaani. Ja vaene röövliplika tilpnes mul kogu aeg nagu hirmunud hirveke sabas.  Nüüd tegin pitsi konjakit ja tunnen kuidas maha rahunema hakkan.

Uhh - nüüd nutsin ennast siin blogis kah välja - hakkas nats kergem. Aga tegelikult tahaks ma hirmsal kombel teada, kust saaks Tallinnas Cobra mürki. Sest homme läheb see trall ju nende kuramuse herilastega ikka edasi- täna said nad natuke vabamalt hingata - mul polnud nende jaoks lihtsalt aega.

9 comments:

MUHEDIK said...

Tunnen kaasa. Seda on tõepoolest ühe päeva jaoks ehk pisut palju. Ja Su kutt paraneb samuti eriliste mälestusmärkideta, kindel! Praegu on tal mõnda aega lihtsalt väga valus.
Aga herilastele võid proovida leeklampi või seda põletusrohijat kui Cobrat ei saa, otsiku saab ju käiku lükata ja toimib niikaua kuni ise tahad. Ma arvan, et kas Thela või Trumm raatsivad ehk teda Sulle laenata.

isehakanud lillekasvataja said...

Ära muretse, paraneb ilusasti. Mul ju ka mees pani end bensiiniga põlema mõned aastad tagasi. Ei jäänud märkigi. Aga pikalt saime neid sidemeid vahetada. Saabki tarkust juurde.

elfriide tramm said...

oh, hea, et niigi läits! pole hullu, see paraneb ära, ainult valutab. muide, osta (kas apteegist v poest) veidi astelpajuõli ja määrigu sellega neid kõige hullemaid kohti. mitte vast veel kohe, aga siis, kui nagu kuivama ja kiskuma hakab, see ravib imehästi + arme ka ei jää. meitel naabrimees pani kah oma näo mõned aastad tagasi bensiiniga põlema. mu tohtrist härra isa vaatas üle ja käskis kohe teelehed korjata, puruks tampida ja ööks peale panna ja järgmisel päeval ka selle mahlaga tupsutada. peale seda siis astelpajuõliga määrida. ja ka mitte märkigi ei jäänud.

elfriide tramm said...

aga mis herilastesse puutub... tead, äkki on asi selles, et neil ei ole ju kunagi pesal ainult 1 sissekäiku,alati on ka varuväljapääs(ud). tee esmalt selgeks, kus need on ja lase sealt ka bensiini-mürki sisse. topi ntx see pesaauk lahustise kaltsuga kinni ja vaata siis, kust mõne meetri raadiuses üksikuid herilasi välja tulema hakkab. siis tead, kuhu veel tähelepanu pöörata.

on ka variant kuidagi august kustutamata lupja sisse saada ja siis vett otsa lasta ja punn ette panna. võid lasta pudelitäie mürki/bensiini ja siis teise pudelitäie makrofleksi suure vungiga otsa. üldiselt nende maa sees pesadega on see häda, et nad võivad ka uue ava uuristada.

Hiline said...

Jube, päev Sul tõesti nagu õudukas, misasi see autos kuuma auru ajas?
Tunnen Su poisile südamest kaasa, paranegu ruttu.

Aidi said...

Õudne päev. Kohe südamest tunnen kaasa. Kuigi hea, et niigi läits ja kahjustused pole jäävad. Herilastega on sel aastal probleem meilgi paari päeva jooksul on nad omale pesa teinud rõdu kõrvale räästaalusesse tuulekasti ja ajavad mingi valemiga end ülakorrusele tuppa ka sisse... ei teagi, kuidas.
Tuulekast on omakorda vabaühenduses kogu katusealusega (plekialune õhutusruum), nii et seda on lootusetu mürki täis lasta. Ka ei lähene ju loomulikult sellisele olukorrale bensiini, kaltsude või makrofleksiga.
Nii et praegu veel katsetame veenmismeetodit.
Võib-olla oleks herilaste vastu olemas ka mingit mürksööta?

Köögikata said...

Ohjummel! Hea, et Sa ikka kodus juhtusid olema just siis.
Kiiret paranemist igatahes!

elfriide tramm said...

eks jahutusvedelik radikas kuumenes üle ja survega viskas miskit lõhki v kaane pealt.

deia said...

Hiline - just see jahutusvedelik kuumenes ja lõi radikal korgi pealt - see oli vist natuke katki ka olnud - ja kutt pistis liiga vara oma pea sinna kapoti alla.

Aidi - herilastele on täiesti olemas püünised müügil. Maise kasutan kasvuhoones neid kui viinamarjad valmis saavad - sinna ju mürki ei tahaks lasta.

Võimalus on ka teha ise püünis - tee nendesse palstpudelitesse keskele augud sisse ja vala põhja peale mingi magusat vedelikku - näed kuidas nad kohe kohale lendavad ja sinna sisse lõksu jäävad ja ära upuvad. Need pudelid siis riputa nende lennutrajektoorile või pesa lähedale. Minu kogemused näitavad, et kõige meelitavam on pirnisiider :)