Sunday 28 November 2010

28.november

Appiiii - upume. Nüüd on tihe non-stop lumesadu kestnud 24 h. Eilsele on juurde sadanud ca 25 - 30 cm. Hetkel on looduses ainult valge värv. Isegi must on kadunud. Aknast välja vaadates oleks nagu tihe valge müür ees - nii tihe on see lumesadu. Ilus on, aga nüüd võiks taevataat need kraanid paariks päevaks kinni keerata, et jõuaks selle lume kõik hangedesse kokku lükata. Või veel parem - lasku need taevaluugid valla hoopis lõunaosariikide kohale - kuuldavasti pidavat seal maa kohati veel paljas olema ja Otepääl lausa lumekahurid töötama, et lund tuleks. Huvitav kumb tuleb rahaliselt odavam, kas lumekahurid 24 h töös või autodega see lumi siit põhja osariikidest lõunasse vedada :D

Saturday 27 November 2010

Must ja valge...

... - tundub, et hetkel muid toone siin maailmas ei eksisteerigi. Vähemalt siin minu koduaias mitte. :







Natuke muid värve ikka ka on, kui hästi otsida:
maasikaampel, mille ma eksperimendi korras õue jätsin - tahan näha, kas nad elavad talve selles amplis üle või mitte: 
 

Natuke roosat:

Ja natuke punast:
Aga põhiliselt ikka must ja valge :D

Tänase päeva seisuga mõõtsin lume sügavuseks meie aias 63 cm - ja see siis on tulnud kahe päevaga praktiliselt :)  Tuisuvaalud on kohati mulle ninani - neid mõõtma ei hakanud :D

27.november

Ilus on - meeletult ilus. Kõik on puhas ja valge. Külmakraade ju võiks mõni kraad vähem olla, aga see - 10 pole ka kõige hullem. Sajab laia ilusat lund. Öö läbi on tulnud ja tundub, et lõppu ei ole. Tänane päev on kindlustatud lumelükkamisega. Aias vaja okkalised lumest puhtaks raputada. Roosidele jäid kuuseoksad metsast toomata ja peale panemata - aga kui sellised lumehunnikud neil peal on - pole oksi vajagi. Tüvele poogitud Hakuro Nishiki tuleks igaksjuhuks pakasekangasse keerata - lubab siin ju lähipäevil - 20. Teda ju lume alla ei peida.
Aga see valge lumi ja imeilus loodus tõid sellise rahu hinge. Kõik tundub nagu omale kohale loksunud olevat.  See mööduv aasta muidu oli selline hästi rahutu ja pingeline ja närviline - tundsin ennast täpselt nagu Eno Raua poolt kirjutatud laulus:


Aga nüüd koos lumega sai nagu kõik korda. Ütle veel, et inimene loodusest võõrandunud on :DD

Wednesday 24 November 2010

24. november 2010

Nu täitsa õige see vanarahvajutt, et kui Mart nutab, siis Kadri külmetab :)
Aga viimasepeal ilm on! Ma armastan tuisku ja lumetormi. Ilus ja võimas! Aga tundub, et ma olen ainuke. Täna igalpoolt olen ainult kirumist ja vandumist kuulnud. Huvitav kas see pimedus, pori ja vihm on siis parem?
Minu penilased vahtisid mind ka suurte silmadega, kui ma neile ukse lahti tegin, et ega nad ometi ei pea õue minema :)) Väga kiiresti käis see asjatamine neil seal õues ja siis nõuti valjuhäälselt tuppa kamina ette tagasi :))

Aga mulle selline ilm meeldib - kuigi täna tööasju linnas ajades kirusin autojuhte maapõhja. Politsei peaks praeguste ilmadega tee ääres passima ja suverehvidega autod teelt kõrvaldama enne kui nad ise kraavi sõidavad. Ja tänase päeva järgi võiks öelda, et 75% Tallinnas töterdavatest autojuhtidest tuleks kiiremas korras libedasõidukoolitusele saata. Või kasutagu ühistransporti.

Saturday 20 November 2010

20. november

Tänasega kuulutan ma oma aiahooaja täielikult lõppenuks. Kuigi ei olnud plaanis täna enam aias mingeid töid teha, siiski otsustasin veel viimased lehed kokku riisuda ja paigaldasin ka eterniiditükid nendele, kes seda talvist vett eriti ei kannata. Korduvviljuvad maasikataimed, mis said ajutiselt pottidesse istutatud, said samuti aiast kasvuhoonesse taritud ja koos pottidega mulda kaevatud. Nendele peenra kaevamine jääb kevadesse. Või siis mõtlen neile mingid huvitavad kohad välja - pikk talv ju ees plaani pidada :). Aias ei taha enam üldse käia - mõned mutid on tõelise hävitustöö korda saatnud. Kõik on üles küntud, igalpool on mutimullahunnikud - ja kätte ka neid raipeid ei saa. Mul selline tunne, et kõik sibulad, mis ma sügisel maha panin, on kuskile mujale veetud ja kardan et paljud ka hukka saanud - eks kevadel paistab.
Tegelikult on mul kohutav talveigatsus kallal. See on mul küll elus esimest korda. Tavaliselt ma sügiseti ikka kevadet igatsen - aga täna tundsin kohe eriti tugevat talveigatsust. Ootan juba seda valget lund ja karget õhku ja külma. Suusatamist, lastega lumesõda ja kelgutamist ja lumerookimist ja siis hiljem kamina ees hõõgveini limpsimist :)). Tuleks vähemalt normaalne talvgi, ikka lumine ja külm, mitte porine ja vihmane.  Kui siin paar päeva lumemoodi asi maas oli, tundsin ennast juba tõeliselt hästi.

Aga selle sügismasendusest aitavad üle saada tubased õitsejad. Eriti rõõmustavad need, kes siin kodus on uuesti õitsema hakanud. Poest on hea küll tuua õiega taim, aga rõõmustab see, kui ta sind nii omaks võtab, et otsustab peale puhkust uuesti õitsema hakata. Mõned täitsa minu kasvatatud õied :
Kuukingad on  kõige lollikindlamad ja kergem õitsema saada:



Dendrobium nobile on juba natuke keerulisem frukt:

Ja vanda ajab ka õievart :). Kui ta mulle kingiti, olin ma täiesti kindel, et temaga ma hakkama ei saa. Aga hoopis pool aastat hiljem rõõmustab ta mind õiega. Loodan, et kõik ikka hästi läheb ja tal jätkub jõudu õis ikka avada ka. Mul pole õrna aimugi, milline ta tuleb :) Ma isegi selle vanda pärast kombineerisin taimelambi arvutitoa aknale :))

Ja nagu aias meeldivad mulle igasugused kirjulehised, nii ka toas. Maranta triostar - üks vähenõudlikumaid toataimi mu meelest. On nõus kasvama täiesti varjulises nurgas:

Mingi juudihabe, samuti vähenõudlik taim:

Selline näeb välja hetkel arvutitoa aken. Mees igastahes on juba alla andnud. Kui ta alguses prooviski toriseda, et terve aed on kapsaid täis istutatud ja nüüd on kapsad ka tubade aknalauad vallutanud - siis nüüd ta ainult ohkab alistunult. Täna ainult kommenteeris, et laelampe polegi enam vaja kasutada - vanamoor on enamus aknaid mingeid lampe täis toppinud - ja polegi muud valgustust vaja :))

Thursday 18 November 2010

18.november

Jee - lumi maas!!! Ei tea küll kauaks, aga hetkel sajab aina juurde ja maas on juba ca 5 cm. Ilus - ümbrus läks kohe valgeks. Võikski jääda nüüd maha - ei taha enam pori!

Sunday 14 November 2010

Viimased sügistööd

Peale maasikamoosiga pannkookide hävitamist müttasime me hoopis aias. Täna oli selline fantastiline sügisilm - soe, tuuletu ja mõnus. Roosid said mullatud. Panen siia enda jaoks järgmisteks aastateks, et kulu oli 7 kotti biolani mulda - siis ei pea järgmine aasta jälle nuputama, palju seda mulda varuma peab. Iga roos sai ca pool ämbrit mulda; lõikasin liiga pikad roosioksad tagasi; roniroosid painutasin alla. Ja rohkem ma nendega midagi ette ei võtagi. Paari nädala pärast toon, kui mets on juba tahedam, toon paar aiatraktorikäru koormat kuuseoksi ja panen neile peale ja kõik. Mingite kangaste ja muude katetega ei mässa. Ka elulõngad said kõik tagasilõigatud ja tugede pealt lahti harutatud.
Kõige suurem töö oli siiski kasvuhoones. Viinamarjad läbisid tugeva tagasilõikuse. Võtsin ka tüvesid vähemaks - jätsin igale põõsale ainult kaks põhitüve. Sellel suvel oli ikka eriti näha, kui tihedaks metsaks nad kasvavad, kuigi sai neid regulaarselt lõigatud. Viinamarju õpetas mind lõikama naabrinaine, keda omakorda oli üks grusiin õpetanud. Mina olen selle õpetuse järgi nüüd oma viinamarju lõiganud 5 aastat ja igaaasta on saak selline, et ei jõua ära süüa - osa läheb komposti. Mõned päevad tagasi avastasin jutuubis Kivistiku õpetuse kuidas viinamarju lõigata. Panen selle siiagi üles, sest ka tema õpetab sama meetodi järgi, mida mina kasutanud olen. Erinevates raamatutes on tavaliselt nii segane jutt, videos teeb Kivistik puust ette ja punaseks. Ehk on kellelegi abiks. Ise võin öelda, et selle meetodi järgi lõigates asi toimib küll. Ainuke, mida ma ei tee - on katmine. Viinamarjad on mul kasvuhoones olnud 8 aastat ja pole ma neid kordagi katnud. Isegi möödunud talvel, kui lumi kõik klaasid puruks vajutas, ei juhtunud nendega midagi. Aga kes tahab, võib muidugi katta.

Saturday 13 November 2010

Probleem lahendatud

Kuna see lehk ikka elada ei lasknud ja pealegi hirmutas mind Hilise kirjeldus, mis siis juhtub kui neid õisi rohkem avanema peaks - sokutasingi taimekese ära. Minu lillekesel oli neid õisi ikka ka tulemas ca 6 tk. Penilased käisid ka väga kahtlaste nägudega juba ringi :D Nu ja remonti nagu ei tahaks hakata tegema.
Kui ta mulle kunagi toodi, siis hoiatati, et lõhn on vastik. Aga ma ei kujutanud ette, et see on lausa lehk ja nii tugev. Ja pealegi ma lootsin, et õitseb suvel - siis oleks ta lihtsalt kasvuhoonesse tõstnud ja seal haisegu, palju kulub. Aga pisikeses 10 m2 toas, oli juba üks õis liiast - mis siis veel kui neid rohkem oleks avanenud :D
Hansaplandis on käimas kampaania: aitame leida sinu toataimele uue kodu. Ja sinna ta siis oma sugulasega läkski. Ehk leitakse kuskil ka temasugusele haisukotile kodu.   Ja aknalauale sai kohe palju ruumi juurde :D

Thursday 11 November 2010

Haiseb

Istun mina rahulikult arvutitoas, kuulan lemmikplaati ja klõbistan sukavardaid, kui järsku tunnen, et miskit haiseb. Ilgelt haiseb kohe. Nonii - mõtlesin, nüüd on mingi hiir kuskile põranda alla ää koolend. Või siis kapitaha. Hakkan siis nagu jahikoer ninaga jälge ajama. Tundub, et tulebki kapi tagant. Kutsun mehe appi, et kuule, tule nihutame seda kappi natuke, et saaks haisust lahti. Nu on need mehed ikka õrnukesed küll - hea, et veel gaasimaski endale ette ei pannud - küll hädaldas, et tema lämbub kohe ära. Aga kapi nihutamisest ei tulnud midagi välja - kapp ju raamatuid pilgeni täis. Hakkan siis kapiriiuleid tühjendama, et saaks kapi seinast eemale. Aga töö käigus tundub mulle, et see hais ikka ei tule mitte sealt kapi tagant. Nuusin siis edasi - kutsusin röövliplika ka appi kutsumängu mängima. Ja varsti oligi meil süüdlane käes. Hais tuli aknapoolt. Ja kui täpsustada - siis aknalaualt. Nu aru ma ei saa, kuidas saab keegi nii ilus ja effektne olles niimoodi haiseda:
 Kusjuures tema sugulane ei haise peaaegu üldse:
 Ja mida siis nüüd edasi teha? Taime minema visata nagu ei raatsi; õit küljest ää katkuda ka ei raatsi - talume seda raipehaisu edasi? Hetkel tõmbasin arvutitoa ukse kinni, et hais maja mööda laiali ei läheks. Eks hommikul otsustan, mis edasi teen. Aga üks hea asi selle kõige juures on ka - raamatukapi sain lõpuks korda - juba pikemat aega lükkasin seda tööd edasi - laisk nagu ma olen:))

Aga ega mul ainult haisulilled toas ei õitse. Aias on pime ja kole ja kõle, aga väike valik hetkel toas õitsevatest ja mõned lõhnavad kah:







Wednesday 10 November 2010

Juhtub ka loomariigis :))