Thursday 11 November 2010

Haiseb

Istun mina rahulikult arvutitoas, kuulan lemmikplaati ja klõbistan sukavardaid, kui järsku tunnen, et miskit haiseb. Ilgelt haiseb kohe. Nonii - mõtlesin, nüüd on mingi hiir kuskile põranda alla ää koolend. Või siis kapitaha. Hakkan siis nagu jahikoer ninaga jälge ajama. Tundub, et tulebki kapi tagant. Kutsun mehe appi, et kuule, tule nihutame seda kappi natuke, et saaks haisust lahti. Nu on need mehed ikka õrnukesed küll - hea, et veel gaasimaski endale ette ei pannud - küll hädaldas, et tema lämbub kohe ära. Aga kapi nihutamisest ei tulnud midagi välja - kapp ju raamatuid pilgeni täis. Hakkan siis kapiriiuleid tühjendama, et saaks kapi seinast eemale. Aga töö käigus tundub mulle, et see hais ikka ei tule mitte sealt kapi tagant. Nuusin siis edasi - kutsusin röövliplika ka appi kutsumängu mängima. Ja varsti oligi meil süüdlane käes. Hais tuli aknapoolt. Ja kui täpsustada - siis aknalaualt. Nu aru ma ei saa, kuidas saab keegi nii ilus ja effektne olles niimoodi haiseda:
 Kusjuures tema sugulane ei haise peaaegu üldse:
 Ja mida siis nüüd edasi teha? Taime minema visata nagu ei raatsi; õit küljest ää katkuda ka ei raatsi - talume seda raipehaisu edasi? Hetkel tõmbasin arvutitoa ukse kinni, et hais maja mööda laiali ei läheks. Eks hommikul otsustan, mis edasi teen. Aga üks hea asi selle kõige juures on ka - raamatukapi sain lõpuks korda - juba pikemat aega lükkasin seda tööd edasi - laisk nagu ma olen:))

Aga ega mul ainult haisulilled toas ei õitse. Aias on pime ja kole ja kõle, aga väike valik hetkel toas õitsevatest ja mõned lõhnavad kah:







6 comments:

Ise Hakanud Lillekasvataja said...

Vau kui ilusad orhideed!
Ma olen kuulnud, et need haisejad oitsevad vehe aega. Aga kui pikalt ja nii jubedalt, no mina viiks ta kuskile botaanika-aeda. Ei saa ju niimoodi! Kui yks lill elamise vallutab, nii et teised seal elada ei saa, no koristagu ja maksku yyri ka siis!

Tsiil said...

Ma võin sind lohutada, et hais väheneb :) Ilus värv on sinu stapeelial. Meie raamatukogus õitses ta suvel ka. Õis oli roosam. Lähedalt vaadates on ta väga väga ilus.

http://kiskjasiil.blogspot.com/2010/06/tubane-aed-stapeelia-ja-punahuul.html

Hiline said...

Muigama võttis :DDD
Ma üksvahe fännasin (kui piirid lahti läksid ja taimmaterjal kättesaadavaks sai, enne oli ainult paar meeldiva lõhnaga flavo-purpurea´t) askleepiaid (sain suure kogu stapeeliaid, orbeaid ja paar huerniat).
Polnud just kõige hullem, eraldi tuba lilledel ja hea ventilatsioon, taimed noorukesed, õisi veel vähe ja neist enamus võrdlemisi meeldiva lõhnaga.
Siis sain kingituseks 2 küllaltki suurt S. grandiflora´t, ning korraga läks neil 8 õit lahti :))) ei aidanud ei ventilatsioon ega avatud aknad-uksed, berna ajas see hais pöördesse ja püherdas mu lilletoa täitsa segamini (sel ajal oli ligi 300 lillepotti igat). Haisust toas ei saanud enne lahti kui tehtud täielik remont (narmaskardinaga tuba, mille mees ruttu endale noris, et ma enam toalilli ei kasvataks :D) Siiani pole mul enam ühtegi toalille majja toodud :DDD

Tsiil said...

Ma naersin ikka südamest koera pöördesse mineku peale. Selle peale ei tulekski :D Meenus mu taks, kes saabus tuppa eriti nõtke seljaga, kui tal õnnestus kusagil end "lõhnastada".Mõelda vaid, kui ta oleks seda toas teha saanud:) Lahe lugu.

helleaed said...

Olen täitsa vaimustuses Su orhideedest ja ei oska ühtegi halba sõna öelda selle kohta, et mulle selliseid "parfüümi" levitavaid taimi jagasid :D
Noh, elame-näeme, kui asi õitsemiseni jõuab:D

Köögikata said...

Ohh, seda nimetad Sa väikeseks orhideedevalikuks? Imelised!
Haisu aga ei taluks vast ise ka. Hea, et lahti said.