Wednesday 19 May 2010

19.mai, natuke uut ja natuke vana

Paar pilti minu aia uustulnukatest:
Polemonium x richardsonii Richardsoni sinilatv. Eelmine aasta A.Kähri käest toodud. Imearmsate helesiniste õitega. Lehestik sarnaneb har.siniladva omale, aga õied on teistsugused:
Arisaema amurense, amuuri tulivõhk puhkemas. Pärit sügisesest Savisaare tellimusest:
Dioscorea nipponica, nipponi dioskoor. See vits seal maasse kaevatud potis. Sügisel polnud aega teda õigesse kohta maha istutada. Panin potti ja kaevasin koos potiga maha. Aga nüüd vaatan, et ta täitsa sobibki sinna kohta. Pean ta kähku potist välja võtma ja posti toeks orgunnima. Kohutavalt kiirekasvuline. Eile hommikul paisis ainult pisike jupike. Täna lõunaks juba 60 cm visanud. Samuti Savisaare sügisesest tellimusest:
Ja ikka tulbid. Need juba vanad olijad:

Üks minu lemmik tulpidest. Kahjuks tegid hiired suure laastamistöö, järgi on ainult paar taimekest, aga ehk paljunevad:

Üldiselt mulle topeltõielised tulbid ei meeldi. Aga need oma puhta värviga on eriti kaugelt vaadatuna väga effektsed. Eriti hästi sobivad nad veel Grefsheimi ette.

Sellel Võrumaa papi rohtlaliilial on seeaasta eriti hoog sees. Lehed meenutavad kaugelt nagu mingit agaavi juba. Tundub, et see külm talv mõjus talle vägagi stimuleerivalt. Kuidagi eiriti võimas sellel aastal:


Põõsaspojeng Yellow Crown elas samuti kenasti talve üle ja ajab usinalt lehti:

Täna oli jälle üks üsna kuum päev. Sooja 26 kraadi. Muru sai kõik niidetud. Aial kohe selline klanitud nägu peas. Aga homme on võililled kindlasti jälle püsti kõik.
Kui peenardest ka kõik umbrohu kätte saaks, oleks juba päris hea.
Päeval jõudsin veel ka külalisi võõrustada ja taimevahetusega tegeleda. Kuigi ma ütlesin, et vastu midagi ei taha ja et mul on hea meel, kui keegi mu ülejääkidele kodu pakub, et nad mitte kompostihunnikus ei peaks lõpetama, siiski toodi vahetuskaubaks need:
Millede üle ma vägagi rõõmustasin. See orhideepisik ikka püsib mul tõsiselt sees ja mitte ei luba ennast välja ravida :)
Päeva lõpetasin juba traditsioonilise tigude grillimisega. Huvitav, kui kauaks neid veel jätkub?

3 comments:

isehakanud lillekasvataja said...

See rohtlaliilia on tõsiselt muljet avaldav!

Kadakas said...

Mis liiki rohtlaliilia see on? Ja kas sa käisid ise Võrumaal rohtlaliilia järel või müüs papi kuskil laadal? Mul 3 pisikest rohtlaliiliat E. fuscus - sügisel istutatud ja sel aastal ei õitse, aga äkki kasvaks mõni liik veel meie kliimas.

deia said...

Ei ole õrna aimugi, mis liiki ta on. Ostetud ta ca 4 a tagasi Jäneda laadalt ühe papi käest. Papi pajatas tookord, et ta oli ise selle kunagi nooruses, kui sõjaväes oli, Venemaa steppidest kaasa toonud. Ja siis selle taime järeltulijaid ta müüski. Mäletan veel, et ütles end olevat Võrumaalt. Hiljem pole seda papit enam laatadel kohanud - tea, kas ta üldse elus on - oli peris vana teine. Paljunema pidi see eremurus seemnetega ja õitsemiseni kuluvat 7 aastat. Minul õitses möödunud aastal esimest korda siis. Ja juurega pole ta tõesti edasi läinud - eks paistab, kas ta seemnekülvi tegi, sest õisikut ma ära ei korjanud.
Tartu bot.aias on ka sellised kõrged eremurused olemas, aga minu meelest olid nad teist värvi.