Friday 2 April 2010

1.aprill aias

Lõpuks on ka meie aias see suur lumeuputus hakanud taanduma. Kui teistel juba lumikellukesed ja märtsikellukesed ammu õitsevad, siis nüüd ka lõpuks minu juures esimesed märtsikellukesed on lume alt ennast suutnud välja puksida. Hämmastav elujõud neil ikka - seal tegelikult veel paras ports lund ja ise siuksed valkjas rohelised, aga juba punnitavad õienupukesi lahti teha: Lumikellukesi, aga sellel kevadel vist ei näegi - need alles suure lumehunniku all. Proovisin küll seda kuhja väiksemaks kühveldada - aga nu mida sa kühveldad - õigemini kuhu kühveldad. Sama ka krookused - neilgi paks lumehunnik peal. Kusjuures nad sellise koha peal, kus tavaliselt kõige ennem meil lumi sulab.
Majanurgas tuterdas üks uimane musträstas. Nii julgeks läinud, et poseeris päris tükk aega:
Eremurused ka juba kibelevad:

Ja ronivhortensial juba suured pungad:

Ja meil külmaõrnaks peetud roosade õitega hortensia ( keegi võiks ta mul suvel ära määrata, kes ta siis täpselt on)- aga suured pungad juba - igaksjuhuks jätsin mõned kuuseoksad veel peale:

Sellel elupuu ümmargusel vormil eriti hästi see talv ei möödunud:
Samas loodan, et ehk ikka taastub. Teised elupuud, mis samuti väga nutused tundusid olevat - nüüd kui lumi läinud, on oma oksad kenasti tagasi tõmmanud ja ei ole üldse sorgus.
Siin on hiired vist kõvasti mürgeldanud lume all - või hoopis sipelgad? Koõik välja sulanud muru on tegelikult selliseid käigukesi täis.

Osadel roosidel on ikka väga kehv seis - täitsa hallitavad:
Nende 15 aasta jooksul, mis ma roose kasvatanud olen, näen sellist asja esimest korda. Kusjuures nad ei olnud kaetud - ainult mullatud ja paar väikest kuuseoksa peal. Aga jätsin nad praegu rahule - las taheneb natuke - siis on kääridel tublisti tööd. Pritsida praegu pole mõtet, selliste temperatuuride juures mürk lihtsalt ei mõju veel. Tuleb oodata veidi soojemaid ilmu. Aga loodan, et seal mullahunniku sees neil ikka on elujõulisi pungi. Kusjuures huvitav on see, et esmapilgul tunduvat kõige rohkem hallitavat just need sordid, mille kohta kirjandus väidab, et pole nii hellikud. Ja nendel nö hellikutel pole miskit viga.
Aga kokkuvõttes võiks öelda, et polegi nii hull kui ma kartsin. Esimesel pilgul ei paista küll, et kaod väga suured oleksid. Aga vara veel hõisata - las sulab kogu lumi ära ja siis saab juba täpsemalt vaadata.

13 comments:

Eve Piibeleht said...

Meil seniste vaatluste järgi võib ka otsustada, et peamised kahjustused on kõikvõimalikud murdumised.

elfriide tramm said...

deia, et siis praegu pole mõistlik roose pritsida veel?
ja kui palju sa maha lõikad ja umbes millal? ma üleeile kirjutsin oma blogisse ka samateemalise appikarje - et kuidas ja mida ja millal teha _ mul ka hallitavad. mul oli imelik see, et hallitas väga kõvasti sinna pandud rotimürk (need roosad kaerahelbed). roosid ise oluliselt vähem, aga ka sellised .. natuke hallitanud ja tumedad.

samas oli ühe mürgihunniku kõrval surnud hiir ka lume all, nii et tasus ikka see mürgi panek ka ära.

deia said...

sa võid ju pritsida - aga ega kasu sellest midagi pole, ma arvan. Nende seenemürkidega on ikka nii, et mõjuvad nad siis kui ööpäevane keskmine temperatuur püsivalt plussis on. Kui ma õieti mäletan vist vähemalt + 5 peab olema, et mõjuma hakkaks. Aga meil ju praegu öösiti ikka külmetab veel.
Lõikan kõik kahjustatud osad ära. Nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Aga ma ikka kevadeti roosid väga palju tagasi lõikan - tulevad kenad kompaktsed põõsad. Jätan mingid 10-20 cm oksad ainult, olenevalt roosisordist. Mul praegu veel pooled roosipeenrad osaliselt lume all ja väga märjad. Lõikama hakkan siis kui lumi läinud ja maa natuke tahenenud. Ja pritsin arvatavasti mai alguses - eks vaatan, mis see ilm teeb. aga jah - kui seal mullahunniku sees ( nu see muldamise hunnik) on mõned elujõulised pungad olemas - siis on kõik hästi.
Ja roosid veel ka sellised, et kui neil maa sees kasvõi üks pungakene on säilinud, siis ka taastuvad kenasti. Sellepärast tulebki pookekoht sügavale maa alla istutada, et kui maapealne osa hävib, siis mullaalustest uinuvatest pungadest põõsas taastab ennast ise.
Need mürgid kipuvadki hallitama vist. Ma ise rotimürki koerte pärast ei kasuta - aga möödunud suvel mul hallitasid need teograanulid.

Hiline said...

Selle lumealuse hallitamise pärast ma tuhka sügisel panengi ja olen taimedele lumekogumiseks tagetese varsi peale laotanud (ei ole neid kuuseoksi võtta)niipalju kui jätkub, eks ka need hoiavad natuke hallitamist ära. Aga mul teine mure, külm võttis osa hiina kadakatippe pruuniks ja ka hiigelelupuu Kan Kan külmakahjustustega, varjutusloor neil kõigil peal. Nirgipaar hoidis küll talvel mutid pojengipeenrast eemal, nüüd nad kuhugile kadunud ja mutid kohe platsis, pool tundi tagasi künti pea kogu siberlaste peenar mügarikuks :(

deia said...

uhh need mutid - ptüit ptüi ptüi - sügise vahetult enne külmi sain viimase lõksu püütud - talvel neid ei olnud näha ja praegu ka mitte. Ümberringi on suur uputus - ma loodan, et ülejäänud ää upuvad - olen ikke õel küll eks.

aga okaspuudele - nendele peaks mõrusoola panema ja pritsima mõrusoola lahusega. pidavat päris hästi mõjuma

lepatriinu said...

Loodus on juba täiesti hüppevalmis ootamas, et lumi kaoks. Meil õuel teeradadel, kus lumi läinud, on isegi juba rohelist rohuhakatist näha. Ja puudel-põõsastel pungad ka stardivalmis.

MUHEDIK said...

Meil sadas terve öö ja tänase päeva takkajärgi ja kõige imelikum on see, et pea kogu lumi on läinud, kaob lausa silmnähtavalt ja vaatamata vihmale loigud ka kuivavad.

Eile veel ei saanud vanasse majja, oleks lumme ära uppunud ja seal on küll häda käes, kelder on silmini vett täis, pump käis terve päeva, aga veetase alanes vaid 20 cm.

Deia, ma olen väga huvitet neist sinu vesiroosidest, palun ära pillu midagi ära, potista ja ma usun ju, et kohtume ka sel aastal.

deia said...

Jestas, Muhedik - ikka saad - nii palju kui tahad. Loodame ainult, et nad seal tiigis oma ämbrites talve kenasti üle elasid. Samas - mis nendega ikka juhtus - samas sügavuses kui emataimed ja ämbrite sees ikka mulda kah:)
Ainuke häda mul nende vesiroosidega, et neil pole sordinimesid. Need mõned, mis ma kaubandusest olen ostnud, ei ole küll vastanud sellele, mis ma tellinud olen. Välja arvatud kollane. Ja teised on sellised nö nimelised: Annisti roosa ja Muhediku punane jne :DDD

deia said...

ja külla tulen ma sulle igaljuhul - kutsu või ära kutsu - ise õrritasid oma uhkete siberlastega. ma tulen kasvõi salaja neid piiluma :P

Köögikata said...

Ma olen vist midagi maha maganud...kas Sul on vesiroose üle?

MUHEDIK said...

:) Selle salaja piilumisega nüüd küll vaeva pole vaja näha. Värav käib ikka endiselt lahti ja ehk on tee ka Su tulekuks valmis:)

isehakanud lillekasvataja said...

Ma küsin ka tagasihoidlikult, et kui mõni vesiroos ripakile jääb, et ma pakuks talle kodu siis!

deia said...

ma hõikan siis siin blogis maha kui tiik lahti sulanud on ja ämbrid saan välja tirida.