Tuesday 18 August 2009

vesilikest ja konnadest.

Täna käis mul külas üks KK foorumlane. Sai kõvasti labidat välgutatud ja taimi jagatud. Oleks siis, et ka ruumi oleks tekkinud juurde - ei kus sa sellega - ikka on kõik üksteisel selgas ja laiutavad. Aga ta esitas mulle ühe küsimuse, mille üle olen nüüd terve õhtu juurelnud ja välja vastust ei osanudki mõelda.
Kust said minu aia tiiki vesilikud?
Ma ei tea seda. Tiik on kinnine - ühtegi ühendust mõne loodusliku veekoguga tal pole. Aga tiigis nad mul on. Ja tänu sellele, et vesi on nii selge - on nende tegemisi seal kogu aeg hea vaadata. Praegu lausa kihab nendest selleaasta pisikestest vesilikupoegadest. Vanad vesilikud on kuskile kadunud.
Ja siis mõtlesin ma edasi, kust igatsugu elukad mu juurde siis tulnud on. Tiigiteod tõin ma ise sihilikult sisse - aitavad vetikaid hävitada. Kaanid siginesid ka seeaasta - nende päritolu on ka selge - Muhediku juurest koos vesiroosiga tõin.
Siis elutsevad mul aias massiliselt sisalikud - igas suuruses ja mõõdus. Lemmikkoht neil ümmarguse elupuu peal päikest võtta. Kui me siia kolisime, siis polnud ühtegi sisalikku - nemad on tekkinud viimastel aastatel. Kust nad tulid - ei tea. Armsad elukad. Peaasi, et nüüd muud roomajad ei otsustaks siia tulla - siis ma kolin küll minema.
Konnad - palju palju igassuuruses musti konni ja mõned väga pirakad konnad - vanasti ma arvasin, et need on kärnkonnad. Aga kärnkonn ei pidavat hüppama - need hüppavad küll. Aga konnadega üks probleem mul - minu aia konnad ei krooksu. Nii tahaks kuulda konnakrooksumist. Mõni päev tagasi käisin tuttava juures tiigiümbruse taimestuse skeemi loomisel abiks. Tema konnad krooksusid. Kevadel pidavat lausa kõrvulukustav konnakontsert olema. Kas tal mõned teised konnad? Ei ole ise konnaspetsialist - aga äkki tuua tema juurest mõni krooksuv konn? Naljakas probleem mul. Mehele rääkisin oma murest - see irvitas terve õhtu, et naine ikke puht hulluks läinud - ennem tassis taimi kokku - nüüd kukub konni transportima, et konna krooksumist kuulda. Küsis kas ritsikate siristamisest ja linnulaulust veel vähe on?
Ja mutid - täiesti müstiline kust nemad tulevad? Aia taga sügav kraav. Hea küll - mutt liigub ka maa peal. Aga siis peaks ju kraavitagune võsa ja heinamaa ka mutimullahunnikuid täis olema. Aga pole. Mitte ühtegi mutimullahunnikut. Naabrite aedades ka ole. Aga minu aias kurramused möllavad. Kas nad lendasid mu juurde? Või liikusid nii pikalt maa all, kuni minu aia hea mullani jõudsid?
Vot mida see pidev vihmasadu minuga teinud on - siuksed imelikud küsimused keerlevad peas. :DD

6 comments:

Ise Hakanud Lillekasvataja said...

Pole need midagi imelikud probleemid, vahva ju kui aed elab. Nagu mini loomaaed

MUHEDIK said...

Minu tiikidesse-basseinidesse (need, mis enda kaevatud-rajatud ja kaevuveega täidetud) tekkisid ka iseenesest vesilikud. Taimedega neid ma sisse tuua ei saanud. Vaat´ ei ole uurinud nende hingeelu, et mismoodi nad rändavad ja endale asupaiga leiavad. Aga selles looduslikus naabrite tiigis, kus meie jagatud vesiroosid elutsevad, on jah kaanid. Mu meelest väga jubedad elukad.

Ja ega ainult loomad iseeenesest teki.
See ala, kuhu me parki istutame, oli ju viljapõld.
Taimed toodud enamasti puukoolidest, puha turba sees ja siin istutatud peaaegu savisse - pinnas säärane. Aga ometi on iga puu juurde tekkinud neile omased seeneliigid. Lehiste juurest korajan ülepäeva väikese korvitäie kuldpuravikke, kaskede juures on kaseriisikate asurkonnad ja neist on jätkunud talveks tervele suguvõsale. Ons puujuurtel sees mingi asi, mis tekitab seeni, nt. see mükoriisa, mille kohta räägitakse, et selle pidavat spetsiaalselt aeda tooma, et mõni taim areneda ja kasvada saaks. Mu meelest ei ole see tõsi. Kord oleme sellest ka M.Laanega rääkinud kui ta vaatas meie kuldkingi.
Oleks ma nüüd selle ka veel teada saaks, milline on see spetsiifiline puu, mis peaks aias olema, et ka kukeseened kasvama hakkaksid:)

Ja igasugu linde, mida siinkandis varem polnud, tekib ka igal aastal juurde:) Ju on nende toidulaud rikkalikumaks muutunud.

Eve Piibeleht said...

Vesilikud elavad meil vihmaveetünnis ja ausõna, mina neid sinna ei pannud :).

Hiline said...

Päike ajas mind üles ja nüüd vist sellest harvnähtusest peast segi, mõtlen ja mõtlen, et kes see vesilik on? Ha, see ju triiton! Eks nad sel aastal selle niiskusega mul isegi katlaruumi trüginud, talvituvad konnadega keldris, ma pean kogu aeg meeles jälgima, et keldris tühjad purgid tagurpidi oleksid, ja see pisike "kassitiigike" neist vahel lausa kubiseb, sellepärast mul ongi seal see paljudele külalistele õudust tekitav plastikust vesiroos ulpimas, et konnad va vesilikud ka tahtmist mööda välja ronida saaks.
Asustatud kohtadesse tiikidesse sattumine on peamiselt veetaimedega ja niiskematel perioodidel nad ka öösiti õige kipelt maapealsed jooksjad.

elfriide tramm said...

kaanid sain ma ka vesiroosidega oma tiiki, aga vesilikke veel pole. konnad ja sisalikud küll.

ja deia... roomajate kohta mõtlesin mina ka kunagi samamoodi... aga praegu ei ole tunnet, et koliks korterisse tagasi...

Anonymous said...

Tere Pilleke!
Kuis sa nii mõttelage oled. Sul ju aia taga suur niit, mis niitmata sel aastal jäi. Seal kõigil pisiloomadel meeliselupaik, Kepparti väite põhjal. Samuti sul aia taga kraav, kus vesilikud pesitsevad. Mis sa arvad, kas nad tulid troll nr 33-ga su aeda we? Ikka omal jalul. No konnade kohta ma ei tea, miuksed need krooksuvad ja miuksed mitte. Igal juhul minu pajas, mis maasse kaevatud, nad krooksuvad küll. Seega jah, vaja sorti vahetada sul.

Ole siis äge! Karin