2 ööd oleme poisiga üleval istunud ja tähti vaadanud. Tema oma fotokaga, mina niisama. Nagu kiuste, tõmbas ööseks alati taeva pilve, aga siiski õnnestus paari kukkuvat meteoriiti näha. Mõnusad on need augustiööd - vaiksed, soojad natuke udused ja kastesed. Täiskuu lisab veel natuke müstikat ka juurde, eriti kui ta paistab läbi udupilvede. Kui väga vaikselt olla - võib isegi haldjate sosistamist kuulda :D. Ainuke, mis seda vaikust segab, on rohutirtsude ennastunustav sirin ja nahkhiirte ootamatu vihin, kui nad justkui maa-alt välja ilmuvad ja siis jälle kaovad.
See pilt pärineb internetiavarustest - poisil seekord ei õnnestunud tähte kinni püüda. Ehk täna öösel on rohkem edu - kuigi lubab vihma.
2 comments:
Minul on ka imekombel öösel taevas selge, olin tänaöösi magamiskotiga kiigel langevaid tähti imetlemas. Ei saanud ka korralikku pilti, kõrged puud segavad, aga jõekallakul jälle tihe udu nagu sein - ise küll näen meteoriite, aga fotokale jääb ainult must udusein. Keegi tegi öö veel sellega värvilisemaks, et lasi rakette, huvitav, värvilised tulukesed paistsid nii ligidalt lastuna, aga mitte üht pauku ei kostnud, isegi mu kakulist ei häirinud, põrgulised terve vahmiiliga mu konni jahtimas.
Sumedad augustiööd on suurepärased. Istusime eile ka tütrega kaua väljas, tähti eriti ei näinud, oli suhteliselt pilvine, aga mõnus oli sellegipoolest
Post a Comment