Sunday 19 July 2009

Minul ka

No teie jutu peale läksin ma ja kontrollisin ka oma päevaliiliad üle. Tundub, et sellest krussislehesusest sain ikka lahti selle kaaliumpermanganaadi kastmisega. Kevadel kastsin mitu korda ja sellel aastal pole ühelgi krussis lehti. Eelmine aasta üks põõsas oli ja tal ka kevadel olid paar lehte krussis (need lõikasin tookord ära)- nüüd enam mitte. Aga neid paksenenud õiepungi oli ka minul - õnneks mitte palju. Kahel taimel ja kokku 3 punga. Kas sellega asi piirdub? Või lähevad nad kuidagi edasi. Ülejäänud taimedel olid kõik pungad nii nagu peab ja kohe kohe hakkavad õitsema. Täna tegigi Hiliselt saadud ´Hispaanlane´oma esimese õie lahti.
Kontrollisin ka oma siberlased üle - ka nende lehtedega kõik korras.

Nüüd hõiskan ka: MINU VALGE PUISPOJENG ( hääküll põõsaspojeng) ON ELUS!!! Täna hommikul avastasin ühe pisikese lehekese maa seest välja tungimas. No mida siis nüüd teha, et suure poputamisega teda mitte ära ehmatada. Teinekord teeb liigne hoolitsus rohkem kurja, kui mittehoolitsus. Selle söe, liiva ja kaaliumpermanganaadi tralli tegin juba kevadel läbi.

Roosid õitsevad praegu nii, mis hirmus. Kuigi seeaasta on jube varakult seda tahmlaiksust ja hästi palju. Eks süüdi on need niisked ilmad ja külmad ööd. Peab vist Scorega või Bravoga pritsima. Topas ei aita tahmlaiksuse ja rooste vastu. ( Kuigi roostet pole õnneks). Ja lohutuseks on mu taimekaitse õppejõu sõnad - tahmlaiksuse seen näitab, et tegemist on puhta õhuga. Hakka või õhku reostama selleks, et sellest seenelisest lahti saada :D
Reedel Thela juures käies, leidsin, et minu rooside hulgast puudub ainult üks roos. See rohelise õiega. Aga Thela roosid olid tõega väga ilusad! Tal enamus sellised sordid, mida ma siiamaani Garden.ee lehelt imetlemas olin käinud. Oleks seal neid kauemgi vahtinud, aga mu teinepool, kes isegi viisakalt ennast üleval pidas, hakkas kannatamatuse märke üles näitama. Ma isegi imestasin, et ta oli üldse nõus minuga kuskile roose vaatama tulema. Tema jaoks ju kõik lilled ühed jorjenid puha.

2 comments:

MUHEDIK said...

Sa võibolla pole minuga nõus, aga mida vähem neid taimi poputad igasugu heade asjadega, seda paremini nad end tunnavad. Ma seda pojengilugu mõtlen. Neil tuleb lasta rohkem oma elu elada nagu lastelgi, et las näevad ise ka veits vaeva, et ellu jääda
noh, appi lähedd siis, kui enam muudmoodi ei saa
Neist päevaliiliakahjureist kirjutasin blogis, ise nad sel aastal enam kuskile ei roni, kärbes tegi oma töö kevadel, aga neid ei tohi lasta talvituma, kärbseid saab siis liiga palju ja siis jälle neid larve:)

Hiline said...

Tead, selle põõsaspojengiga seoses - ega ta Sul liiga sügavale pole istutatud? Juurekael peab tal olema maapinna ligi, mitte nagu rohtsetel sügavamal. Mul just külaline üleõla piilub ja ütles, et sellepärast tal enamus hukkuski, et juured said sügavamale.