Üllatus

Täna potsatas mu meilboksi sibullilled.com kataloog. Ja kuda see Trumm nüüd täpselt ütleski: uisaprse! pardon my french! - no on ikke hinnad!!
Ja kuigi mõned tundusid vägagi ahvatlevad olevat - siis tuginedes oma varasematele kogemustele, kui see seltskond veel teise nime (Sunwalk) all oma kaupa müüs, siis nende käest tellida küll ei julge. (viide minu nutulaulule päevaliiliatega). Ja eriti veel selliste hindadega ei tahaks alt minna.

Ja Muhedikult saadud Lagodehhi pojeng seal kataloogis täitsa olemas ja siukse hinnaga :O - Muhedik - sa oleks võinud mind möödunud aastal ikke tõsiselt koorida :DD

Vat just siukse lumehangekese keerutas viimane tuisk meie garaazikatusele. Kõrgust ca 2 m. Silma järgi mõõtes ca 20 kanti. Pildil on küll pool ainult järgi. Teise poole viskasin eile katuselt alla. Täna siis oli käes selle kord. Kui arvestada lume keskmiseks erikaaluks 400kg/m3, siis järelikult 8 tonni seda WFS sai 2 päevaga ümber liigutatud. Jube töö. Ja nagu kiuste on meespere alates pubekast ja lõpetades vanaga ennast kenasti haigeks suutnud. Ja kui mehed haiged on - siis nad ju kohe surevad. 112 peab telefonis valitud olema ja igaksjuhuks võiks selle musta auto ka ää tellida :D Aga nagu keegi ütles - Thela vist- eesti naine on tugev. :DD
Viimased labidatäied olid küll rasked. Nüüd olen nagu sült - siuke pehme ja värisen :D. Ja viimane mõte oli, et kui ma veel peaksin seda lumelabidat käes hoidma - siis kolin parem korterisse. Mees irvitas sellepeale, et kuhu ma siis oma põõsad ja muud tuustakad panen - lubasin siis need potiga kaasa võtta :D. Aga jah, niipalju ma ennast tunnen, et ennem elan telgiga metsa all, kui kuskile korterisse lähen:D
Ja homme on kindlasti juba see orjatöö meelest läinud.

Aga ilmajaam lubab jälle külma ja lund - oijahh

veikene jorr

Kui nüüd ausalt kõik ära rääkida - siis on mul sellest paganama lumest totaalselt kõrini. Täna olen kella 8. hommikul juba rookinud seda FWS - i - aga seda kurramuse valget ollust tuleb sealt taevast ikka veel juurde. Aitab küll. Enam ei taha. Nüüd tahaks juba rohelist värvi näha ja kollast ja punast jne. Aga samas ilus oli see talv küll - pole miskit paha öelda :D. Ja nüüd lubab nädalavahetuseks plusskraade ja vihma - jestas - siis upume vette. Arvata võib, et meie tänav on siis autodega läbimatu - ainult paadiga või siis kalipso selga ja need lõua alla ulatuvad kummikud jalga. - huvitav kust neid saab?
Lasin auru välja - nüüd lähen roogin edasi.

Finito

Niih - nüüd siis kõik. See viimane lõpp oli küll selline, et polnud ööl ega päeval vahet. Eks ma ise siuke laiskloom kah - alguses alustasin niimoodi aegamööda, tasakesi. Oleks kohe täie tambiga pannud - oleks lõpp veidi kergem olnud. Selle lõpu juures ei puudunud loomulikult arvuti kokkujooksmised, failide kadumised, programmide (autocad & word) totaalsed umbejooksmised ja imelikud naljad, mis isegi minust targemate inimeste pead vankuma võtsid ja suure üllatuse esile kutsusid - et see ei ole võimalik. Aga nagu Murphi seaduski ütleb - et kõik on võimalik. Eriti diplomitöö kirjutamisel. Aga nüüd lõpp hea - kõik hea. Lõputöö kirjutatud, joonestatud, prinditud, värvitud, ja uuesti prinditud, köidetud, makett ehitatud ja kõik see kompott kenasti kaitstud hindele 5. Ja minu üllatuseks - komisjonil ei olnud mitte ühtegi märkust, ega küsimust. Kas ma nägin tõesti nii hirmunud hiirekesena seal välja ve? Peab tunnistama, et käsi ikka tudises kaardikeppi hoides märgatavalt ja eks see häälgi värises ja kõhus keeras. Ju nad siis vaatasid, et muidu kukub äkki kokku kui veel küsimustega pinnima hakata. Teisi peedistati ikka päris korralikult. Mõni sai ligi pool tundi kriitikat ja küsimusi.
Lõputööks oli mul ühe ridaelamuboksi väikese aiakese haljastusprojekt. Praegu ei ole seal midagi - lihtsalt tühi muruplats - selline pikk ja kitsas soolikas. Omanikud olid isegi paarist kohast spetsialistid kohale kutsunud, et nõu küsida, mis ja kuidas - aga millegipärast keegi olnud tahtnud seda tööd ette võtta. Eks ma siis võtsin kätte tegin omapoolse nägemuse sellest, milline see aiakene võiks tulevikus olla. Panen ühe pildi ka maketist, mis sai küll transpordi käigus sutikene kannatada:

Aga nüüd on siuke tühi tunne. Enam ei pea koolitöid kodus tegema, enam ei pea 1 x kuus Luuale sessile sõitma. Luua muutus selle 3 aasta jooksul ikke peris armsaks kohe. Ja meie grupp oli ka fantastiline ja õppejõud olid tasemel. Suur tänu neile meie harimise eest! Kui nüüd sellest diplomist kasu ka oleks ja selle-alast tööd ka leiaks! Ma ju ikke selline pool-töötu alles.
Samas nüüd on aega oma asjadega ka tegeleda - mul selle 3 aasta jooksul suur hunnik raamatuid kokku ostetud, mida pole aega saanud lugeda - eks nüüd võtan need käsile. Ja blogimaailmast olen ka täitsa eemale jäänud. Vahest ikka ühe silmaga piilusin siia teiste tegemisi - aga kommentaariruumi ei jätkunud aega siseneda. Aga nüüd olen ma kenasti tagasi :D

Head Uut Aastat!

Head uut aastat kõigile, kes vahest siia blogisse eksivad!

Minu aasta algas küll väga töiselt - täiskohaga kojamees:)) Seda lund on ikka meeletus koguses - ja tuleb aina juurde! Äge! Tulgu aga - ainuke probleem, et kuhu teda rookida. Ja kevadel kui see kõik sulama hakkab - siis ostame paadi :D

Lõputöö jaoks materjali otsides - koperdasin sellise huvitava blogi otsa: Ahti. Meenub, et vist millalgi suvel ka vaatasin sinna - aga siis oli suht vaikus seal - nüüd aga peris huvitav.

Valge muinasjutt

Sellist talve pole ammu olnud! Lapsepõlv tuleb meelde, kus Nõmmel ikka hanged ulatusid üle aia. Ja vanaisaga koos sai käidud vähemalt 3 x päevas lund rookimas. Praegu on õues nagu muinasjutt. Minu poolest võiks seda lund veel ja veel juurde tulla - ainult et siis on probleem, kuhu teda rookida:)
Ja aru ma ei saa nendest linnainimestest, kes virisevad, et neil pole kuskile astuda - ehh võtku labidas kätte ja tundku sellest mõnu! Ja pärast võtku lapsed ja kelk ja mingu kelgutama! Kui lapsi pole - siis mingu niisama või võtku naabrilapsed kaasa:)
Meil siin igastahes hanged aiaääreni:)

Ja ei saanud kohe jätta pildistamata! Aiatagune saarepuu:

Kasvuhoone oleks nagu poolest saadik maasisse kadunud:

Penilased on hädas. Lumi on nii kohev, et kui sinna sisse hüpata - siis kadusid nad sinna üleni sisse ära - ainult sabajupid paistsid. Aga katsu siis omi asju toimetada, kui lumi üle pea käib :D

Ja et need penilased täitsa ukse alla omi toiminguid ei teeks - ajasime siis neile hangede vahele lumeteed sisse :D

See elupuuvorm oli üleni lumeall - kõrgust tal siis ca 1,3m. Kaevasin ta välja - eks kevadel paistab, mis edasi saab - tundub päris kannatada saanud:

Paju:

Äädikapuu:

Õunapuu:

Täna

... täna oli üle pika aja jälle päikest ja sinist taevast näha. See tekitas kohe sellise mõnusa tunde, et nüüd läheb jälle päev pikemaks ja ega see kevadki enam mägede taga pole :)

Soovin kõigile rahulikku vana aasta lõppu ja ärge siis lumme ära uppuge. Meie siin küll vist upume :D (unes näen ka juba lumelabidat)- aga mõnus!!

Aasta lõpuks üks peris ajakohane laul mu lemmiklauljalt: