Monday 26 July 2010

26.juuli

Küll täna ikka müristas ja paukus jälle. Ja seda vett tuli kosena taevast alla. Aga oleks siis ka temperatuuri alla võtnud. Peale varahommikust tormi tuli päike välja ja kukkus jälle kõrvetama. Tunne oli nagu saunas. Pidin hommikupoole linnas asju ajama. Autol konditsioneer ei tööta - ja see oli ikka jube. Koju tagasi jõudes tundsin ennast sõna otseses mõttes läbikeedetud süldina. :)) Nüüd peale õhtust vihma, on õhk õnneks maha jahtunud. Üldse viimastel nädalatel ma naudin seda õhtust õues viibimist ( kui neid kurramuse sääski nii palju poleks). Mõni õhtu olen lihtsalt istunud aiakiigel ja mõnulenud. Ja kuulanud kuidas ritsikad siristavad ja kauguses rukkirääk prääksub. Prääksub jah - mulle meenutab rukkiräägu häälitsus katkiläinud parti :)). Ja siis on meie kanti siginenud kõrvukrätsad. Mitu päeva mõtlesin, et kes sellist häält teeb - nagu oleks hiirt piinatud - aga hästi kõvasti ja haledalt. Õnneks on tänapäeval internet olemas. Ja selline tore lehekülg nagu loodusheli.ee

Eile sai ka natuke jahti peetud. Ja tulemus:

See oli küll puhas juhus, et ma ta nii kiiresti kätte sain. Eile hommikul avastasin paar hunnikut kompostikasti juures. Ja kui ma õhtul lõksusid üles panema läksin - tundsin järsku, et maapind liigub täpselt minu jala all. Reaktsioon on mul õnneks veel hea - kähku näpud mulda ja hops koos murumättaga sai ka see tegelane välja lennutatud. Nu ja edasist ei hakka ma igaksjuhuks kirjeldama - äkki tulevad loomakaitsjad kallale.
Aga röövliplika korraldas talle korralikud matused - kaunistatud kirstuga ja puha. Igaks juhuks veendusime, enne matmist, et tegelane ikka korralikult teises ilmas on.

Täna oli veel üks kummaline värk. Kui päike oli õhu jälle kuumaks kütnud, toimus sipelgatega midagi. Kas sipelgatel on midagi taolist nagu mesilastelgi - pereheitmine? Sest järsku oli terve õhk paksult täis lendavaid sipelgaid ja muru lausa kubises mustadest sipelgatest. Neid voolas lakkamatu joana igas kivipraost ja kõikvõimalikest kohtadest. Jah, ma olen ka ennem lendavaid sipelgaid näinud - need on minu teada emasipelgad vist. Aga sellises koguses. Õhk oli tõesti paks neist. Õues oli võimatu olla - sest nad lendasid pähe, suhu ja silma + altpoolt siis maapinnalt närisid need mustad sipelgad. Väga kummaline. Köögiaknast välja vaadates tundus, et õhk on täis suuri sääski.

Aga aed on viimastel päevadel pidanud ilma minuta hakkama saama. Kastmist ta ei vaja ja selle kuumaga ma ei suuda seal midagi teha. Saab hakkama küll - täna õhtune ülevaatus isegi näitas, et umbrohigi pole veel võimust võtma hakanud.

Ja kevadel Muhedikult pätsatud ideest on kujunenud selline värk:

Aru ma ainult ei saa, kuidas sa Muhedik ühte tünni 3 suvikõrvitsat suutsid mahutada - minul on parempoolses 1 suvikõrvits ja 2 melonit. Meloneid pole nähagi, ainult suvikõrvits laiutab - ja rohkem sinna neid kindlasti mahtunud poleks. Teises tünnis on kurgid - ja peaks ütlema, et nendelt kolmelt taimelt, mis seal tünnis on, olen ma rohkem saaki saanud, kui kasvuhoones olevatelt taimedelt.

Täna helistas veel üks tuttav ja pakkus vesisalati Pistia stratiote taimi. Kui keegi huvitatud on, võin Thela juurde kaasa võtta, või siis saab alates ülehomsest minu juurest kätte. Siit saab tema kohta rohkem lugeda. Häda see, et ta meil ei talvitu. Talveks tuleb tuppa akvaariumisse või veeklaasi tuua.

6 comments:

MUHEDIK said...

Tänavu on tõesti sipelgad ka meil mitu korda, ma ei tea, kuidas seda kutsuda, peret heitnud:) See ei kesta väga pikalt, aga tundub tõesti, et neid on seal õhtus miljardeid. Tänavu tantsisid ka maipõrnikad oma pulmatantse väga pikalt, mitu-mitu päeva ja kujuta siis ette kui õhus on tuhandeid põrisevaid suuri põrnikaid, kes ka miskipärast armastavad inimeste lähedust.
Mul õnnestus seepärast tünnidesse mitu taime mahutada, et torkasin sinna seemned, mitte taimed. Ja kui nad kõik tärkasid, ei raatsinud neid liigseid välja vista:) Kasvasid ja viljusid seal puntras. Aga eksole, on ju hea idee:)
Muti eest aplaus, las nad kaitsevad, aga enne korjaku endalt talvesaapad jalast. Siis räägime edasi.

MUHEDIK said...

Kuumaga oleksin peaaegu unustanud. Mulle võid kõik veetaimed kohale tassida, mis kuskilt näppu jäävad v.a. penikeel ja suur hundinui.

Hiline said...

O-o, ma nagu kirjutasin öösi kommentaari, aga koer on vist keelega limpsanud :)
Eile jälle üks sekelduste päev, mu enda blogijuttki jäi pooleli - üks rebasepoeg oli kuidagi meie aeda sattunud ja teda tagaajav koertekari klähvis aia taga. Mitu tundi madistasin rebasele ohutus kohas aiaaluseid auke teha ja rebast väljapääsude juurde tüürida. Ühtpidi mõnus ööjaheduses rahmeldada, teistpidi - ma ei teadnudki, et tagaaias nii kuramuse palju nõgeseid on :)))
Ja tänane ilm on lausa talumatu - olemine nagu märja vati sees kuumas ahjus ja proovi sa seda märga vatti hingata.

Ja eks ma lähen veel jõele lobistama, ega takkajärgi see mudasuplus nii väga hull (haisev) ei tundugi :)))

isehakanud lillekasvataja said...

Oi, minu tütar korraldas ka hiljuti ühele mutile matuseid. Isegi nimi pandi enne: Mutu.
Oeh

Tsiil said...

Tartus vihma pole ja sääsed on kuumaga ilmselt otsad andnud, neid on ülivähe. Eile sain päris kaua õues olla. Tahaks ka vihma.
Sellise ilmaga tööl olla on ikka hirmus. Nõukaajal teadagi ventilatsioonile rõhku ei pandud...

nii jäävadki hommikused ja õhtused tunnid, aga korraga ei jaksa, sest päev võtab nii läbi, töölt tulles lähen kohe külma vee alla.

reaktsioonikiiruse poolest peaksid mõne kobedama spordiala peale mõtlema hakkama :DDD

elfriide tramm said...

jah, sipelgad teevad ka pulmalendu. ma olen isegi kord aastaid (tegelt juba aastakümneid :D) tagasi ehmunud sellest, kui nad kõik mu helekollase pluusi peale maandusid. ma ise olin loomulikult pluusi sees :)))

ja seda tünnikurgindust või kurgitünnindust peaks ise ka järgmisel aastal proovima.