Wednesday 16 June 2010

16.juuni

Huvitav, kas tänavune suvi oligi maikuus ära? Et nüüd läheb nö sujuvalt sügiseks? No nii külm on. Täna oli üle mitme päeva jälle päikest näha. Aga see tuul oli nii kõle ja tugev, et tahtis kõrvad peast viia. Muru sai täna ikkagi niidetud - enam ei kannatanud edasi lükata - peaaegu põlvini oli teine. Aga aial on kohe klanitud nägu peas, kui muru niidetud. Umbrohi lokkab ka täiega. Sellega tuleb homme kindlasti tegelema hakata. Loodame, et homme vähe parem ilm on. Aga ma pean nädalaks ära sõitma ja kui ma nüüd seda umbrohtu ei ohjelda, siis tagasi tulles on ohakad vist üle pea. Siis hakkan samasuguseid kunstilisi fotosid tegema nagu Mirjam :D



Keegi on pintslisse pistnud kõik valge sireli õied. Ühe ööga. Eile oli puuke õisi täis - täna ainult rootsud järel. See sirel jäi pritsimata - ja ju siis kõik söödikud kolisid pritsitud puudelt/põõsastelt tema otsa.

Tuul teeb ka kurja - nii mitmelgi roosil on võrseid murdnud. Täna vaatasin, et puhus nii kõvasti, et vesirooside lehed laperdasid nagu mingid elevandikõrvad ja olid pidevalt tagurpidi. Neitsikummel on täitsa pikali ja enamus kurekellasid kah. Osa hostasid on ka kuidagi räsitud olemisega. Kõrged delfiiniumid ja käokingad seisavad isegi huvitaval kombel püsti - igaks juhuks tuleks neidki siduda.

Ja mida teha sipelgatega. Kui möödunud aastal sai võitlust peetud muttidega, kes pool aeda üleskündsid, siis tänavu on kogu aed sipelgate poolt ära äestatud. Ajavad suuri mullakuhilaid üles. Tean, et vanarahvas ütles, et tuleb märg suvi, kui sipelgapesad kõrgel on. No siis peaks meid ju lausa uputus ootama. Ja neid on nii kurramuse palju. Täna oli täitsa tegu, et muru niita - nad lausa ründasid. Pool aeda niitsingi traktoriga, sest käia oli võimatu. Kui nii edasi läheb, siis pole aias inimestel üldse kohta kus käia, sest juba praegu 2/3 sipelgate poolt hõivatud. Soovitatakse kaneeli raputada - jeerum, mul vist läheb mitu kilo seda kaneelipulbrit vaja.

Mul üldse "veab" nende igatsugu elukatega - see linavästrik, keda ma ikka aegajalt kirun, läheb järjest hullemaks. Ta ei karda midagi ega kedagi ja kõige suurem vaenlane on talle ikka meie elutoa ja koridori aken. Ta on endale kindlaks eesmärgiks vist meid majast välja süüa - hea suur pesa ju poegadele. Täna ründas aias penilasi - need vaesekesed ei saanud esialgu üldse pihta mis toimub - mingi loll lind lendab pähe. Ja kui mina aias ringi liigun, siis see hull lind keksib mul kannul ja siutsub vägagi kurja häälega. Ma kardan, et see linnuke võib varsti kurvalt lõpetada, kui ta nii julgelt edasi tegutseb. Mina olen kannatlik, aga penidel on kannatus otsas ja abikaasa räägib ka juba järjest tihedamini õhupüssist.

Täna hüppasin korraks Hortesest läbi ja leidsin sealt sellise herbitsiidi müügil: Agil 100 EC - herbitsiid lühi-ja pikaealiste kõrreliste (orasheina, tuulekaera jt kõrreliste) umbrohtude tärkamisjärgseks tõrjeks kaheiduleheliste kultuuride külvides. Mul hakkas mõte kohe tööle: see varjuplats koos sambla ja margareetedega - äkki saab selle mürgiga sealt need rohukõrred välja? Kas on kellelgi selle herbitsiidiga kogemusi? Guugeldasin kah - aga tulid ainult tootejuhised - aga mind huvitaks just, kas keegi on kasutanud. Toimib siis samamoodi nagu starane kaheidulehelistega. On keegi reaalselt seda preparaati kasutanud? Ma vist lähen ja ostan ta homme ikka ära ja pritsin prooviks ühel nurgakesel.

13 comments:

Tsiil said...

Minu aias on 2sorti sipelgaid. liiki :D? punased ja mustad. punased on paiksemad, aga mustad nagu rändaks või ma avastan neid järjest. Isa on mul vitsamees ja tema väidab, et sipelgad armastavad veesooni. Viimased 2 päeva on nad kadunud, tea, kas läksid kylma eest pakku.

see kõik meenutab mulle 1991 aasta jaanipäeva, kui vihma kallas ja meesterahvas korjas Supilinna aias tigusid, puhvaika seljas :D

Eve Piibeleht said...

Mina sain omal ajal sipelgatest lahti tuhaga. Vanarahvajuttude järgi mõjub lehtpuutuhk, aga mul vist oli segamini. Aga mõjus ja ei tohiks ka aiale kahjulik olla. Igatahes odavam kui kaneel :)

Tsiil said...

Kiviktaimla päeval küsisin Hannusti käest sipelgate kohta. Ta ütles, et on saadaval sipelgamürki, mis toimib tõhusalt. Tema kasutab seda. Nime ei osanud öelda.

Augustis/septembris on vist selline aeg, et valmistutakse talveks ja siis tassivad nad pindmise kraami pessa ja siis on tõrje tõhusam. (oh mis kuri jutt)

Hiline said...

Sipelgaid mul alati palju, see veesoonte jutt õige ja peale sipelgate, armastavad ka igasugu teised sitikad-satikad nendes kohtades elada.
Minu kogemuste järgi tuhk ainult peletab nad teise kohta või siis sügavamale maasse, sipelgaid ei tapa, aga vihmausse küll kui palju panna, kaneel ei tee sedagi.
Mul 2 väga head vahendit - kus võimalik, keev vesi ja ainus sipelgamürk, mis ka tõhus ja väga hea puistata (peensoola taoline, üldse ei tolma ja läheb imeväge)
on Pest firma oma, teistega (õudsalt tolmavad) mürgitad rohkem ennast ja keskkonda kui sipelgaid.
Mul oli kolmas hea vahend ka - varblane, kes pikapeale õppis säutsumisega teatama, kus sipelgapesad on, mille siis lahti kaevasin, et varblaseats oma "teenistuse" sipelgamunad sai nahka pista,aga kahjuks pole varblaste eluiga igavene.
Aga nende linavästrikega on sel aastal miski lahti, poegi pole näinud (kas pistis keegi nahka või ei koorunud munad) ja üks üpris õnnetu olemisega kogu aeg kalpsab minuga seltsis aias, vähemalt see hea, et "näitab" kus need minule nägematud rohelised ussid lehti närimas. Aga nädal tagasi üllatus- peoharakas (pasknäär) pesitseb kuldnokapuuris, mille ava üks pisem rähn on suuremaks toksinud ja kahel talvel seda kasti "üürinud" kuniks kevadel varblased ta minema löövad, nüüd siis kui varblasepere välja kolinud, on selle pasknäär hõivanud.

Tsiil said...

Võib olla on linavästrikke sel aastal rohkem? Sääski ja muid putukaid paistab olevat? Peaks ikka oma teadmisi täiendama :( Loogiline oleks, et enne rohked putukad ja pärast rohked linnud? :)

deia said...

jeerum, ma peaks siis terve aia läbi keetma. Sest tõsiselt, mul kihab sipelgatest. Ja seda veesoontejuttu ei tahaks hästi uskuda, sest kust need veesooned nüüd järsku siis tekkisid? 20 aastat polnud ja nüüd on järsku terve aed ühe suure veesoone kohapeal? Ma vitsaga ja loodusmärkide järgi olen enamvähem kindlaks teinud, kus veesooned lähevad - aga just nende kohtade peal sipelgapesad puuduvad. Aga mujal on neid tõesti. Olukord on selline, et saan astuda max 2-3 sammu (sellist väiksemat) ja siis on sipelgapesa - ja nii üle terve aia. Istutusaladest ma üldse ei räägi.

Tsiil - Igatsugu värvulisi ja varblaseid on seeaasta tõesti rohkem, kui möödunud aastatal, aga see linavästrik mul vana tuttav juba. Kui viitsid mul möödunud aastaseid nutulaule lugeda, siis see pull hakkas juba eelmisel suvel pihta. Ja meil aias elutseb üks linavästrikupaar - teisi ma kohanud ei ole. Ju nad on nii agressiivsed, et on teised kõik minema peksnud ja nüüd üritavad meist kah lahti saada. Hullud linnud.

MUHEDIK said...

Linavästrikud on tõesti väga õelad tegelased. Kui nad tiigi juurde jooma või suplema tulevad, klohmivad enne kõik teised linnud läbi ja siis hakkavad mõnulema. Neil on meie aias kuskil ka pesad, kui sinnakanti satume, siis tulevad lausa kallale, isegi mu sõbrad harakad lasevad mu poegade pesale päris lähedale.
Veel eelmisel aastal olin ma kindel, et sipelgad on veesoontel, aga sel aastal on kogu mu aed vist veesoonele ümber asunud või vastupidi. Tuhk nüüd küll ei aita, sest mu iirised õitsevad just tänu tuhale, olen seda puistanud terve aia peale, aga sipelgad on pea iga taime all ja vahel. Olen ka puistanud seda mürki ja hävitab sipelgaid päris tõhusalt, aga ma leian neid nüüd ka sellitest kohtadest, kust ei ole osanud vaadatagi. Täna just Bot.Aias kurdeti, et sipelgad on kõikjal ja nii paljude taimed on seepärast lausa hävimisohus. Mürki tuleb vist tonnidega muretseda.

Drinksa- äkki aitaks kui nad purju joota:)

Tsiil said...

siis oli neil ilmselt ülisoodne aasta ja nüüd on paljunenud ja paljunenud.

naljakas on see, et kui nüüd järgi mõelda, siis linavästrik või ka jääpõrutaja, ongi minu aias kõige vähemkartlik lind. hm

Köögikata said...

Ma olen ka leidnud, et tõhusaim on see Pest firma Detia sipelgapulber. Aga mul kulub teda ka tonnidega...meie rannaliiv kihab neist mullamurelastest.

ablammat - aed aplamaid elukaid täis

Hiline said...

Teate mida mulle kallid sõbrad lobatooriumis sipelgate (ja mitte ainult) tõrjumiseks soovitasid? - mahorkat. Juba selle Nicotiana rustica (tubaka Nicotiana L sugulane)ilutaimena aias kasvatamine peletab hulk satikaid (naabri aeda :D). Kui mulle soovitati siberlaste kahjurite vastu sipelgapulbrit, siis mõeldi just kuivatatud peenestatud mahorkalehe pulbrit. See olevat tõhusam tubakatolmust ja polevat ka karta tubaka mosaiikviirust.

deia said...

Selle Detia peale minu aia sipelgad ainult aevastavad ja ründavad veel hoogsamalt edasi.

Aga kui ma nüüd hästi järele mõtlen, siis tõesti sellel aastal kui mul see tubakas aias rooside vahel kasvas, polnud neil lehetäisid kallal. Järgmine aasta külvan uuesti - sellel aastal juba hiljaks jäänud.
Aga kas see tubakas - nu ma mõtlen seda mahorkat - tuulega minema ei lenda? Ja kust seda kõige tavalisemat mahorkat saama peaks?

Muhedik - keda ma jootma peaks, sipelgaid või linavästrikke. Purjus vareste ja penilastega mul kogemus olemas, kui nad tigudele pandud õle ära jõid. Nüüd peaks siis linavästrikud ja sipelgad kah alkohoolikuteks muutma :DDD

Aga selle mürgi - Agil 100 EC - kohta ei oska ikka keegi miskit öelda?

Hiline said...

Ma üldiselt mürkides üpris võhik, luhenud küll palju ja mõned ka koju siginenud, aga kasutanud vähe. See-eest suur purgitäis RS lahu ja tünnitäis puutuhka (mida polegi veel kuhugile puistanud pidevate tuulte tõttu)
Kuidas Sul tigudega lood? Ma kevadel tegin vist tõhusa hävitustöö (tead, see kiviäärte kärsatamine on ka väga tõhus), praegu mõned pisikesed on, aga suuri leian nii harva, et pole enam midagi mutiaukugi toppida (see EKO aurudega kutustatud teod, panduna mutiauku, on nad, ptüi-ptüi-ptüi, mu pojengipeenra kandist minema ajanud, nüüd möllab puuriida juures kuhu täiteks seda punast pinnast vedasin, Muhedikult saadud roosa kibuvits on ohus :(((

Aga nagu ma selle rootsi aedniku jutust aru sain, ei kasuta ta aias ühtegi keemilist vahendit, kas praagib poputamist vajavad välja või kasutab mingeid taimi (ei osatud tõlkida ja ladinakeelsed kribasin küll suitsupakile, aga tühi pakk ei "ela" ju kaua) ja nende ploonide-murelite lehetitanud tippude kohta vaid niipalju, et loodus ise abiks nende kasvu reguleerimas, et las olla, et keemilised tõrjevahendid nõrgestavad taimede endi kaitset ja ta ei tuleks üksi oma aakrise parkaia hooldusega toime. Mõni auk lehtedes näitab, et aed on elus, mitte ei olevat foto aiast. Mutte, hiiri ja vesirotte ei ole, neil pesitsevad juba mitu põlvkonda kärbid, kelle arvukust jälgitakse ja vahel tuuakse mõni ("värsket verd") isane isend juurde.

MUHEDIK said...

Äkki joodaks iseennast:DDD, et siis udune pilk ei seletaks sipelgaid ja linavästrik muutuks ehk hoopiski naljakaks:DDD

Ma kasutan ka võimalikult vähe mürke ja veel kitsim olen väetistega. Viimastel aastatel olen kasutanud küll Roundupi ja Staranet, sest enam ei jõua kaevata, aga seda üheiduleheliste oma mitte. Aga nii palju igasugu taimekaitsevahendeid kui tänavu, pole me vist kogu aiapidamise jooksul ära tarvitanud. Kibuvitsadel oli seljas mingi varresisene elukas, tuli kasutada Actarat, sipelagad on saanud kõiksuguseid erinevaid mürke, täiad ja muud satikad...lausa jube. Ja kõigele lisaks veel need sääsed:(

glogi- no peab ju miskit ise hakkama kasutama:)