Saturday 27 June 2009

Viimased paar nädalat olid ikka nii pöörased, et kui eile õhtul kõigele nö joone alla tõmbasin, siis oleks küll tahtnud laulda " laip on laip". Kuldne Trio vist laulis seda kunagi. Õhtul koju jõudes tegin tiiru aias ja konstanteerisin fakti, et umbrohi kasvab üle pea ja mutt on pool aeda üles kündnud. Ja kodu on nagu seapesa.Sellist jõuetust ja väsimust pole tükk aega tundnud. Isegi meilidele ei suutnud vastata. Läbi lugesin, aga vastata ei suutnud. Vajusin lihtsalt voodisse ja magasin hommikul kella 11. Aga siis täna ärkasin täiesti värske ja puhanuna ja hakkasin siis otsast kõike tegema, mis viimase kuu aja jooksul tegemata. Kõigepealt panin muttidele lõksud üles - nii palju kui neid majapidamises leidus - õhtuks sain ikka 2 tükki kätte kah. Siis tegin fotokaga tiiru aias ja siis lihtsalt rohisin kuni pimedani. Nüüd hakkab juba jälle vaikselt korda saama.

Tänane pildisaak siis:
erinevad nelgid on ennast õitsema sättinud:


Ja siberlased:

Sordinimesid ei tea kahjuks.

See on see kõige tavalisem kõrge ja väikeste õitega, aga väga effektne:

Hästi tumelilla. Pildile ei jäänudki ta nii tumedana kui ta tegelikult on:
Silver Edge:
Birma iiris (Iris chrysographes), nüüd vaatasin taimenimede andmebaasist järgi, et ta hoopis kuldkirjane iiris - ainult aru ma ei saa kustotsast tal need kuldsed kirjad on :D. Sordi nim ei tea, kuna ostsin ta kunagi hoopis valge siberi iirisena.

Pojengid on tänavu graafikust maas. Tavaliselt nad sellel ajal juba lõpetavad. Nüüd alles alustavad. Rubra Plena on küll juba lõpetanud. Aga Chokolate Soldier tegi esimese õie lahti:Ja neid tuleb tal veel vähemalt 3 tk. Pole paha nii noore põõsa jaoks. Ja siinkohal veelkord tänusõnad Hilisele õpetuse eest. Tundub, et sain selle hullu haiguse pidama. Igastahes peale seda ravi, rohkem enam pojengidel varsi pikali ei kukkunud ja ära ei mädanenud ja ahtalehine pojeng hakkas ka kenasti uus võrseid usinalt ajama.

Yellow Crown on seeaasta tõsiselt hoos. Lugesin kokku 10 õienuppu, eelmine aasta oli 2. Esimene siis siin:

Aga valge puispojeng läkski mul välja kahjuks:(


Nu ja muidugi roosid ka ju alustavad. See prügikasti roos õitseb juba teist nädalat. Ja lõhnab - terve tänav on roosilõhna täis:


Hilise blogist lugesin, et oli vist veel selle võsude soovi. Eks ma siis jäta nad muruniidukiga maha ajamata. Aga praegu natuke liiga kuiv, et neid välja kaevata. Augustis vast parem aeg.

Regensberg:
Winchester Cathedral
Robusta:Browni kuslapuu "Droppmore Scarlet" on täis õites:
Ja esimesed päevaliiliad:
Tema on nüüd Hilise aiast pärit. Sidrunkollane päevaliilia ta pole. Tal hästi effektsed tumedad varred. Sidrunkollasel on varred rohelised. Panen varrest lähemalt ka:

Siin siis sidrunkollane päevaliilia:


Kutsusin pliksi appi modelliks, et õiget kõrgust näidata. Plika mul praegu 120 cm - aga rohtlaliilia.... . See nüüd selle võrumaa papi käest laadalt ostetud
Täit kõrgust veel ei ole - venib veel ,mulle tundub.
Ja see nüüd selleaasta üllatus:

Veel üks torn - nagu pliks ütleb. Mõned aastad tagasi tellisin ruuge rohtlaliilia ( vist Savisaarelt, täpsemalt oli kirjas aiapäevikus, mis ära kadus) Pakis oli 2 juurikat, mis said siis kõrvuti maha pandud. Üks õitses juba järgmine aasta kenasti, teine kasvatas lihtsalt lehti. See õige ruuge rohtlaliilia on selle suure ees - pliks hoiab oma kätt selle peal ja ta veel ei õitse. Ja see, mis siiamaani lehti kasvatas viskas nüüd järsku torniks. Nii, et kui ta siin kuu aega tagasi järsku kasvu viskama hakkas, küsisin temalt, et kust sa lilleke küll siia said :))

Aga selle võrumaa papi omaga on nad erinevad. Lehed on erinevad ja õied ka. Ühel on säravroosad, teisel aprikoosivärvi. Keegi targem võiks nad ära määrata, peris huvitav. Mina oskan nende kohta vaid öelda, et eremurused vist.

Ja veel määramisabi vaja. Üks huvitav elulõng, mis ei roni:

Tõnu Talu Puukoolist kunagi ostetud. Peab nendele vist kirjutama ja uurima, et mida nad siis mulle müüsid:
Ja veel üks väga meeldiv üllatus sellel aastal. Järsku, umbes paar nädalat tagasi, lõi tiigivee nii puhtaks, et põhi paistab. See on minu tiigiajaloos küll esimest korda. Tavaliselt ma ikke olen hädas vetikatega, kohe kui soojaks läheb. Ja sogase veega. Nüüd läheb teine suvi, kus ma pole tiiki näpuotsagagi puutunud - ainult suurema sodi riisun pealt ära aegajalt - ja tiik on puhas:D. Tundub, et hakkas tööle see isepuhastus. Ja kindlasti aitas kaasa ka soovitus vesikuusk sisse tuua - eks ta kiirelt paljuneb - aga teda on lihtne välja rookida. Tänud veel kord Muhedikule, kes soovitas tiigi rahule jätta ja Maurusele KK foorumist, kes mulle vesikuuse tõi.
Ma nii rõõmus kohe, et muudkui käin ja vahin oma tiiki. Ja mitte vesiroose seal sees, vaid just seda puhast vett. Hähh - näe kui vähe on inimesele õnneks vaja :D

15 comments:

isehakanud lillekasvataja said...

Need rohtlaliiliad on vägevad!

Hiline said...

See tumelilla siberlane on Ruffled Velvet, aga mitte ei mäleta, mis nime (nr.8 nagu al.numbrilipik puhma keskel näitab) see päevaliilia kannab. Sai selle Tall.botaanikaaiast, mine või vaatama, egas neid varajasi just palju tumedavarrelisi ole :)

Aga need rohtlaliiliad on Sul ägedad!

MUHEDIK said...

Kui ma ei teaks kui kiire Sul vahepeal oli, siis mõtleksin, et külmusidki ära:)
See birma iiris pole Sul päris õige s.t. ta on hoopiski mingi haruldasem asi. Liigil on ikka kuldsed kirjad peal. Aga ta võib olla mingi kuldkirjalise sort. Järsku õnnestuks sealt teada saada, kust Sa ta said. Praegu sajab, aga pärast vaatan, kas minu omal on veel mõni õis peal.
Muide, puispojeng on nüüd põõsaspojeng:) See paganama taimede pidev ümbernimetamine tekitab ainult suurt segadust.
Rohtlaliiliad on ägedad-vägevad, aga neid ma enam ei himusta, vaatan teiste aedades:)

Kui Sa siin sügisepoole oma sapöörilabidaga ringi hakkad käima, siis paluks mulle ka seda prügikastikibuvitsa. Ma tunnen, et kohe ei saa ilma temata hakkama:D

Köögikata said...

Ilmatu ägedad need rohtlaliiliad! Kui keegi nuputaks välja elegantse välimusega talvekatuse neile, siis ma hangiks neid suurima rõõmuga mõned oma tööaeda. Ja kõik teised on ka muidugi kaunid. Aga Sinu aia ja kodu olukord vastab täpselt minu omale. Selle vahega, et mul pole enne homset hommikut olnud aega välja magada ja midagi korda saata. Vast kaheksandiku oma peenardest olen kahe õhtuga suutnud ära rohida. Ehk homme on minulgi parem päev ja asjad hakkavad laabuma. :o)

deia said...

Muhedik - kui ma vaid mäletaks, kust kohast ma ta sain. Ma ise arvan, et see oli vist kloostrimetsa puukool - aga ma võin eksida. Igastahes on ta mul aias sellest ajast kui tiik - so siis 6.suvi. Ja siis polnud mul ausalt öeldes eriti sooja ega külma nendest sordinimedest. Aga see on selgelt meeles, et ma marssisin Kloostrimetsa puukooli sisse ja tahtsin saada iiriseid, selliseid iiriseid, mis on Tallinna loomaaias tiikide kallastel. Ja tahtsin saada sinist ja valget. Nuhh - siis mulle 4 tk antigi ja öeldi, et need kõik on siberi iirised. Nendest siis 1 on see kõige tavalisem kõrge ja pisikese õiega sinine; 1 see tumelilla, mille Hiline ära tuvastas; 1 oli kõrreliselehine iiris ja 1 siis see musta õiega iiris, mille ma ise tuvastasin kui Birma iirise. Aga kudseid kirju ma küll tal kuskil ei näe - ausõna :D
Aga miks sa enam nende rohtlaliiliatega ei taha tegeleda - kas neil mingi häda küljes? Ma nagu pole aru saanud, et nad miskist otsast pirtsakad oleksid. Talveks viskan ainult eterniidi tüki peale ja kõik.
Ja selle prügikastiroosi saab ikka - kui natuke seda kuumust tagasi tõmbab, siis kaevan välja ja panen potti neid võsusid - ta neid ikka peris palju ajab - ma niidukiga siiamaani maha kõik ajanud.
Täna tõin veel Noarootsist ühe heleroosa lihtõielise rosa rugosa - polegi siin põhjaeestis sellise värviga looduslikku näinud. vaatame kas läheb kasvama.
Köögikata nagu ma ennem juba ütlesin - ei ole mina mingit katust neile pannud, välja arvatud eterniiditükk. Minu teada nad külma ei karda - nad ei taha ainult seda talvist vett otse endale peale.
Ja ära põe sassis kodu ja aia pärast - see teeb asja hullemaks. Mina ka ei põe - hakkasin vaikselt otsast tegema ja juba hakkab pildi peris kenaks saama:)
Millal sa oma umbrohu järgi tuled? ma rohides jätsin sulle paar tuustakat - ülejäänud viskasin välja.

Köögikata said...

Ma rohin ka Sulle oma umbrohtu välja. Ilmselt tulen teisipäeval linna poole, kas Sulle siis sobiks? Muidugi, seda ma ei tea, kas mul Laagri poole seekord on asja, aga teoreetiliselt peaks koeratoit otsakorrale jõudma hakkama küll.

deia said...

Olen teisipäeval täitsa olemas. Kirjuta mulle pisiplikale@hot.ee, saadan sulle tel nr, kui sul seda juba pole. Siia ei tahaks üles panna.

MUHEDIK said...

Rohtlaliiliad on ilusad ja pole neil häda midagi, kasvasid mul mühinal ja mina ei katnud neid millegagi. Aga mul oli periood, kus vähendasin oluliselt taimede hulka ja kinkisin nad lihtsalt ära. Aial on omad piirid, inimesel ka. See aeg on möödas, kus ma kõike ahnitsesin. Nüüd olen neid kasvatanud, näinud õitsemas ja suureks saamas, tean kuidas käitusid:)ja tean ka, kuidas nad uues kodus kasvavad.

Köögikata said...

Telefoninumber mul täiesti olemas. :o)

MUHEDIK said...

Aitäh Deia! Su leeder tunneb end praegu küll uues kodus hästi. Segaduse tekitasin seepärast, et mitmel inimesel samad eesnimed:)

Uurisin veidi seda birma iirise lugu, segiajamise eest teen temast eraldi postituse

MUHEDIK said...

Aitäh Deia! Su leeder tunneb end praegu küll uues kodus hästi. Segaduse tekitasin seepärast, et mitmel inimesel samad eesnimed:)

Uurisin veidi seda birma iirise lugu, segiajamise eest teen temast eraldi postituse

elfriide tramm said...

näe, kui tore, deia ka talveunest ärganud :P

:)

deia said...

Deia on talveunest ammu üleval. Deia pole magama veel saanudki :DDD

HelveL said...

eremurused on ikka vapustavad küll oma kõrgusega.
no minle jäi muidugi esimese hooga meelde Maurused.

deia said...

Toompea - on küll jah! Mul tuldi isegi naabertänavast uudistama, et mis imeasjad need on :D
Ja see roosa näitab ennast alles õhtul ja öösel - siis tekib sama effekt nagu valgetel lilledelgi, et nagu säraks seal kõrgustes miskit.