Monday 6 April 2009

Läks lahti

Selle nädalavahetusega võin vist enda jaoks aiahooaja alganuks lugeda. 2 päeva imeilusat kevadilma. Ja sai mõnuga näpud mulda torgata. Keegi tark on kuskil öelnud, et inimesele pidavat see lausa kasulik olema- näpud aegajalt mullaseks teha - pidavat õnnetunde tekitama. Nu minu kohta käib see küll 100%. Missest, et pühapäeva õhtuks kondid kanged ja lihased valutavad- aga nu mida siis tahta kui pool aastat oled lihtsalt tooli nühkinud. Aga see siuke mõnus valu ja kangus.
Laupäevane päev kulus lihtsalt rookimisele - kaks penilast on ju talv läbi aias toimetanud. Pühapäeval sai siis kõigepealt roosidele ja muudele aiaasukatele ülevaatus tehtud. Esmasel vaatlusel tundub, et see talv on möödunud ilma kadudeta. Kiskusin roosidelt talveks katteks pandud kuuseoksad ära - samas jätsin mõned oksad ikka alles, et kevadpäikese eest neid kaitsta. Maa ju veel külmunud. Üks aasta tegin selle vea, et kohe kõik katted korraga eemaldasin - pärast olid kõik roosid põlenud, kuigi katete alt tulid ilusad välja. Lõplikult eemaldan oksad umbes nädala pärast. Siis teen ka kevadise tagasilõikuse.Siin avastasin ühelkohalt lumekupu. Ma arvasin, et ta mul juba mõned aastad tagasi välja oli läinud, aga ju ta siis lihtsalt oli seal mulla sees peidus ja ootas oma aega.Roosal sinilillel ka juba õienupud küljes:Õitsevad veel märtsikellukesed. Ja selline tunne, et iga natukeseaja tagant pistab keegi uus oma nina kuskilt välja. Laugud, nartsissid, tulbid. Isegi puispojengil olid juba suured pungad küljes.
2 suurt istutusala said korda tehtud - vanad õievarred ära lõigatud, põõsad kärbitud ja maapind puhastatud. Ega eriti ei julenud seal rabistada kah - ei tea ju kust miskit jälle üllatusena tuleb - vares viis sildid minema :). Homme saab ehk ka ülejäänud peenrad korda teha.

Aga sellel pildil on äädikapuu - jube kummalisest kohast on oksad ära näritud. Ma ei saanudki aru, et kas on hiired mööda oksi üles roninud ja neid närinud? Või kes siis? Oksad on maast ikka ca 1,2 m kõrgusel ja lumi seeaasta ikka nii paks ka ei olnud. Aed on meil ümber, nii et kitsed ja jänesed sisse ei saa. Ja koerad mul oksi ei näri niimoodi.
Ja kõige lõpuks hakkas pühapäeva õhtul meil siin mõnusat vihma sadama. Samamoodi võiks jätkuda, et päeval kena soe ja päike ja õhtul ja öösel vihma - siis on varsti juba kõik roheline.

9 comments:

Köögikata said...

Meil tibutas terve laupäeva vihma sadada ja täna oli paks udu ja ainult paar soojakraadi. Aga vihm tuli meile ka.
Sain ka täna paar istutusala korda (eilne päev läks koolitusele), aga teha on veel oikuipalju. Aga mõnus jah, et juba saab. :o)

isehakanud lillekasvataja said...

Super päev oli jahh!

elfriide tramm said...

mul ka tulbi- ja nartsissininad maast väljas ja pojengidel ka enamikel pungad. vast tulevad ikka teistel ka. lumikellukesed ka õitsevad. märtsikellukesi (ja paljusid muid) meil veel pole, aga küll jõuab.

kas räägiksid natuke sellest rooside tagasilõikusest - mismoodi see käib?

toompeale said...

vaatasin hoolega söödud oksa, kuid mitte ei oska arvata , kes seal maiustanud on.

meie aias on veel lillepeenar lume all.

aga ilus on see kevadine tärkamise aeg. nii põnev on igal uuel päeval vaadata, milline taimeke jälle nina välja pistnud on:

kas Su äädikapuu lapsi ka annab?

Külli said...

Kirjelduse järgi tundub et Sul on käte asemel hoorattad - nii palju oled aias suutnud ära teha kahe päevaga. :)

MUHEDIK said...

Meil on veel hea vaikne ja rahulik elu. Aina istu ja naudi päikest. Aeda pääseb.. no ma ei tea, läheb veel aega:)))

deia said...

Trumm

Ma raamatutarkust ei hakka kirja panema - seda saad ise raamatust lugeda. Ma kirjutan mismoodi ma ise teen:
Sügisel ma praktiliselt ei lõika roose - ainult natuke, et katta parem oleks. Kevadel siis kui maa on juba tahenenud lõikan. Kõigepealt sõltub roosist. Pinnakatetel lõikan välja kahjustunud oksad ja vanad oksad ( nii 3-4 a vanad) täitsa maani maha. Ja kui põõsas on väga tihe, siis harvendan nö tunde järgi. Roniroosid - nendega on nii, et need mis õitsevad eelmise aasta võrsetel - nendel kärbin ainult talvekajhustunud oksi kuni esimese välispidise pungani. Ja peale õitsemst siis lõikan 4-5 a vanu võrseid maani maha.
Peenraroosidel siis ka kõigepealt eemaldan külmavõetud ja haiged oksad. Siis 3-4 a vanused oksad maani maha. Ja siis sõltub jälle kui kõrgeks sa tahad oma roosipõõsast - Võib jätta pikad oksad - aga siis ei tule need õied nii suured. Või siis lõigata kõik tugevalt tagasi. Tagasilõikamisel arvestan ikka ka punga suunda. Hansaplandis näiteks lõigatakse kõik roosid ca 10-15 cm peale tagasi. Mina olen ikka jätnud umb 25-30 cm. Aga kõik sõltub ikka olemasolevast sordist. Olen proovinud ka minimaalset tagasilõikamist - aga siis ei ole suvel see roosipõõsas nii kompaktne, vaid on kuidagi väljaveninud ja õied on tunduvalt väiksemad. Kõik nõrgad oksad eemaldan ka. Ma ei tea, kas said mu mõtetele pihta - teha on kergem kui õpetada :D

Toompeale - annab ikka mu äädikapuu lapsukesi - nii mis mühiseb. Aga kuna äädikapuud on kahekojalised ja tundub, et minule on sattunud isastaim - siis minu puule ei tule neid vahvaid punaseid küünlaid. Aga ilus on ta ilma nende küünaldetagi. Kui pojukest tahad - võin sulle jätta küll - muidu kisun nad tavaliselt välja. Ja kui veel oodata viitsid, siis eelmine aasta sain Hiliselt viljuva äädikapuu võsu - aga ta veel nii pisike, et pole juurevõsu andnud. Aga talve elas kenasti üle.

Naaks - tead ma kohe mõnuga tegin - nii hää oli talve jookslu roosteläinud liigeseid liikuma saada. Ja oleks tahtnud rohkemgi teha - aga vihma hakkas sadama :)

elfriide tramm said...

huhuuhuuuu... et siis nii palju peab tagasi lõikama? väga hea! aga on ikka kindel, et siis kõiki tulevasi õisi maha ei lõika ega midagi..

te mind fabandage ja mu lholle khüsimusi, ega ma pole enne rhoose khasvatand :)

toompeale said...

aitäh, Deia, sobib ka papa äädikapuu. ja oodata viitsin seda Hilise viljuvat.