Wednesday 30 July 2008

Hortensiatest

Hortensiatest pani mind kirjutama meie tuline vaidlus Muhedikuga. Ma ei ole eriline vaidleja tüüp, aga proovin siiski tema väited ümber lükata. Loodan, et ta mu peale väga pahaseks ei saa, sest ta on ikkagi juba aastakümneid aiandusega tegelenud ja kogemuste pagas suur. Mina aga siuke algaja nokitseja:). Tema väidab, et meie Eestimaa aedades praegu õitsev suurte valgete ümarate kobaratega hortensia on aedhortensia Hydrangea paniculata" Grandiflora". Mina jälle väidan, et see on puishortensia Hydrangea arborescens "Grandiflora". Aedhortensia alles hakkab õitsema ja tema õisikud ei ole mitte ümarad vaid piklikud. Täielikult nõustun tema väitega, et puishortensiad on meie kliimas külmahellad. Ja meil raske kasvatada. See ei kehti aga sordi "Grandiflora" kohta, mis küll külmematel talvedel lumepiirini võib külmuda, kuid taastub kergesti. Ja kuna ta õitseb sama aasta võrsetel, siis pole sellest tagasikülmumisest ka erilist häda. Sest suuremate õiekobarate ja rikkalikuma õitsemise jaoks tulekski teda igal kevadel tugevalt tagasi lõigata. E.Laasi oma "Dendroloogias" on kenasti ära toonud ka mõlema nii aed-kui puishortensia "Grandiflora" pildid, mis mõlemad on pildistatud Eestis. Samuti ei tahaks ma nõustuda väitega, et puishortensia "Grandiflora" on meil Eestimaa aedades vähelevinud. Sest praegu siin Põhja Eestis ja Tallinnas ringi sõites näen ma igalpool uhkeid puishortensia põõsaid. Neid on nii uuselamute aedades kui ka vanades taluaedades, kus nad on kasvanud aastakümneid. Ma ei oska kommenteerida Lõuna-Eestit - sest pole olnud võimalust praegusel ajal Lõuna Eesti aedu külastada - ja ei tea, kas neid seal ka on. Aga Luua dendropargis on nad igastahes mõlemad olemas. Kuna teema mind väga huvitas ja mul oli oma koolitöö jaoks nii ehk teisiti vaja minna botaanika aeda - siis vedasin täna oma kondid sinna ja uudishimulik nagu ma olen - võtsin ühel tädil sealt käest kinni ja vedasin ta hortensiate juurde ja palusin omale selgitusi anda. Pärast selgus, et tegemist oli ühe kauaaegseima Bot.aia aednikuga, kes oskas väga huvitavalt mulle erinevatest puudest ja põõsastest rääkida ja kellega leppisime ka järgmise kohtumise juba kokku. Aga see selleks. Tuleme nüüd tagasi hortensiate juurde. Ta kinnitas minu arvamust, et need uhked põõsad mis praegu igalpool õitsevad on justnimelt puishortensia "Grandiflora" , mitte aedhortensia. Ja tõestuseks olidki kohe kenad puishortensiad seal õitsemas, mis on äravahetamiseni sarnased meie aedades käesoleval hetkel õitsevate hortensiatega. Aedhortensiad bot.aias veel ei õitsenud. Nagu ka minu aias.Aga ma klõpsasin pilte ka:



Vasakul on aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora" ja paremal puishortensia Hydrangea arborescens "Grandiflora"



Üleval aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora" alles õitsema hakkav õisik ja all puishortensia Hydrangea arborescens " Grandiflora" õisikLehed on neil ka erinevad. Vasakul on aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora"lehed ja paremal puishortensia puishortensia Hydrangea arborescens " Grandiflora"lehed



Samuti on võrsed erinevad: üleval aedhortensia Hydrangea paniculata "Grandiflora" punane võrse ja all puishortensia Hydrangea arborescens " Grandiflora" roheline võrse.


Aedniku soovitus oli ka kevadel hortensiaid tugevalt väetada ja ikka tugevalt tagasi lõigata, et kasvaksid suuremad õisikud.
Panen siia ka oma aia puishortensia
Nii et mina olen jätkuvalt veendunud, et puishortensiat "Grandiflora" on meie aedades väga edukalt võimalik kasvatada ja kasvatataksegi. Nüüd on ka üks uuem sort "Annabel", mis pidavat samuti külmakindlam olema kui teised puishortensiad. Aga need mis aastakümneid on Eestimaa aedades kasvatatud on ikka "Grandiflora". Aga igasugused roosad ja sinised, mida me kohtame Hollandis ja Saksamaal ja ka Inglismaal ja Lõuna-Rootsis - need on meie kliima jaoks tõesti külmahellad.
Selle postitusega ma ei taha kedagi veenda, et minu arvamus see kõige õigem on. Eks igaühel on õigus oma arvamusele. Ma lihtsalt tuginen sellele, mis mulle on õpetatud Luua dendroloogia loengutes; olen lugenud raamatutest ja mida ma täna nägin ja kuulsin Tallinna Bot.aias.

Saturday 26 July 2008

See postitus pidi siia tulema juba eile. Kõik pildid olid kenasti üles laetud ja pikk jutt ka juurde kirjutatud ja siis otsustas Blogger.com lihtsalt aja maha võtta ja läinud mu üllitis oligi. Ei vea minul kohe selle tehnikaga - aga eks ma ise ka totu veits. Eile mässasin pool päeva selle Movie Makeriga - nu ma tahtsin ju ka sellist kena videot teha nagu Hilisel - et muusikaga ja puha. Aga aru ma ei saanudki, mis ma lõpuks valesti tegin - sest minu videotel jäid pildid nagu oleks tegemist häguste negatiividega. Ja kuhu see muusika veel pidi minema...? Aga jah - lõin praegu käega- sügisel lasen poisil endale selgeks teha. Praegu ju nii mõnusad suveilmad, et ei tahaks kogu aeg toas arvuti taga istuda. Ja see ega see slaidivaataminegi ju paha pole. Muusika saab igaüks ise omale arvutist või raadiost juurde lasta :D

Panen nüüd mõned pildid mu selleaastastest uustulnukatest - lasksin neil ka lõpuks mõne õie lahti teha, enne kui vaasi lõikasin:

Rhapsody in Blue - ilus sinakas lilla








Mr. Lincoln - sügav tumepunane. Tema tegelikult juba möödunud aastast, aga seeaasta lasksin esimest korda õitsema.

Falstaff - tema üks nendest sellekevadistest uustulnukatest Garden.eest. Fantastiline värv! Loodan, et see põõsas ikka kosub ja talve üle elab.
Pirouette- möödunud sügisel ostetud. Imearmas põõsasroos. Tema kroonlehed on pealt punased ja alt valged - see annab eriti huvitava õie. Pean teda ainult ümberistutama sügisel - tahaks ta teise koha peale, kus teda veel paremini näha oleks.

TopMarks - ainuke roos mis mul möödunud talve üle ei elanud. Ei saanudki aru, mis teda vaevas - välja ta igastahes läks. Aga kuna see särav oranz värv mulle väga meeldis, ostsin kevadel uue. Nüüd kenasti kosunud juba ja õitseb kui pöörane.
Kevadel toodud kolmest imeelukast ( Rubus Illecebrosius) on nüüd üks õitsema hakanud - ehk saab marja ka ära proovida. Kui just penid enne jaole ei saa ja ise esimest degusteerimist ei tee.

Ka äraõitsenud õis on ilus. Kas tunnete ära, kellele need kuuluvad?



Diabolo seemned

Ja ütle veel, et umbrohi ilus ei võiks olla :D
Kassitapp ja tuhkpuuhekk.

juuli lõpp pildis


Sunday 20 July 2008

veel roosijuttu

Kevadel sai prooviks tellitud mõned roosid Garden.eest paljasjuursetena. Õpetus kaasas ja puha. Tegin siis õpetuse kohaselt ja aprilli lõpus istutasin peenrasse. Lõikasin tagasi ja muldasin korralikult. Ja öökülmade aeg katsin. Ja valesti tegin. Sest 1 roos, millele mul kohta kohe polnud - selle panin potti ja kasvuhoonesse. Sellest kasvas korralik põõsas, mille ma siis juuni alguses maha istutasin ja mis juba tükk aega kenasti õitseb. Ülejäänud kiratsevad ja on üldse siuksed äbarikud ja õnnetud. Ei lasknud neid isegi mitte õitsema - las kosuvad. Üks läks hoopis välja kahjuks. Oleks pidanud kõik potti alguses panema ja kasvuhoonesse kosuma.
Winchester Cathedral - tema lasksin korraks ikka õitsema ja siis lõikasin oksa vaasi.



Guy Savoy - tema see õnnelik, kes sai kasvuhoones kosuda. Ja nüüd õitseb juba teist ringi ja õienuppe tuleb kogu aeg juurde.


Täna tegin siis oma rooside seas inventuuri. Kuna pikalt sadas ja lõpuks läks ka soojaks, siis seened kukkusid kohe vohama. Muhedik alles kiitis, et kõik roosid kenasti terved. Nüüd juba on jahukaste ja tahmlaiksus platsis. Täna mölllasingi topasiga ja pritsisin. Enne ei olnud ju mõtet, kui kogu aeg ladistas. Homme teen veel scorega tahmlaiksuse vastu.

Panen siia nimekirja, kellel mis kahjustused on. Võibolla on mõnele abiks, kes tahab tervemaid roose omale aeda. Sest vaatamata soodsatele tingimustele on mõned roosid seentest puutumata. Üksikud roosid on mul kahjuks nimetud - panin nad siia, juhuks, kui mu uus aiapäevik peaks järjekordselt ära kaduma, siis hea kuskilt vaadata.

Regensberg - puhas

Sahhara - üksikud tahmlaiksusega lehed - üldiselt terve

Apricola - puhas

Peppermint Twist - puhas

Barcarole - algav jahukaste

Winchester Cathedral - algav jahukaste

Nostalgie - üksikud tahmlaiksusega lehed

Summer Song - puhas

Troika - algav jahukaste

Die Welt - puhas

Super Star - palju jahukastet. Ta mul ka eelnevatel aastatel jahukastega väga kimpus.

Sommerwind - algav jahukaste

Falstaff - palju jahukastet

Eden Rose - tahmlaiksus algav

Tundmatu roniroos lilla - jahukaste + tahmlaiksus tugevalt. Võtan ta välja. Ta on ikka väga haige iga aasta

Flammentanz - üksikud tahmlaiksusega lehed

Mr Lincoln - üksikud tahmlaiksusega lehed + algav jahukaste

Roosa roniroos I - puhas

Roosa roniroos II - puhas

Camille Pissarro - üksikud tahmlaiksusega lehed + algav jahukaste

Variety Club - tahmlaiksus

Goldelse - puhas

Judy Garland - algav jahukaste

potiroos - puhas

pisike lilla miniroos - puhas

Christopher Marlowe - jahukaste

Rhapsody in Blue - puhas

Mainzer Fastnacht - jahukaste + tahmlaiksus tugevalt

Tineke - jahukaste + tahmlaiksus

Shogun - puhas

Sweet Rosea - puhas

Intrique - tugevalt tahmlaiksus

Friesia - puhas

Mary - üksikutel nuppudel jahukaste

Opium - tahmlaiksus

La Minuette - mõlemad üldiselt puhtad; üksikud tahmlaiksusega lehed. Eelnevatel aastatel alati palju

Duftwolke - puhas

Sexy Rexy - puhas

City of Belfast - puhas mõlemad

Aspirin - mõlemad puhtad

Austriana - mõlemad puhtad

Crystal Palace - puhas

Las Vegas - tahmlaiksus üksikuteö lehtedel

Mõrsjaroos - puhas

Verdun - veidi jahukastet mõnel pungal

Velvet Cover - puhas

Europeana - tahmlaiksus tugevalt

Gloria Day - puhas

Duftwolke - puhas

Guy Savoy - puhas

The Fairy - puhas

Red Fairy - puhas

punane pinnakatja - puhas

Pirouette - puhas

punane/roosa põõsasroos - puhas

Robusta - puhas

Pur Caprice - puhas

Condesa de Sastago - puhas

Hea oli see, et igatsugu satikaid polnud.

Thursday 17 July 2008

Arte y pico


Olin paar päeva arvutist eemal ja suure üllatusena avastasin täna, et Hiline on mu blogi ära märkinud ja mulle lausa virtuaalse auhinna edastanud. See lõi mu täitsa pahviks ikka ja ehmatas ära. Sest ma omaarvates pole eriline sõnaseadja ja aianduses ka alles koban nö pimeduses. Ma isegi arvasin, et ega keegi eriti mu blogi ei loe - rohkem iseenda jaoks siin jutustan. Ja hea ka edaspidi vaadata, mis millalgi toimunud on. Aga suured suured tänud talle - pean ütlema, et see tõstis mu enestunnet ikka kõvasti :).
Ma pole suur netis tuulaja. Ja eriti blogisid ei loe, lihtsalt ei jätku aega selleks. Aga mõned blogid on, millel ma silma peal hoian ja paar korda nädalas külastan. Tahaks anda selle auhinna ka Hilisele ja Muhedikule - aga reeglid vist ei luba tagasi saata ja sama auhinda teistkorda anda?Märgiks siis ära 4 blogi, mida ma piilumas käin:

Turkestanica aastaring lillepeenras - väga mõnus blogi ühe talumaja ja aia uuestisünnist

Trummi aiapäevik - huvitav lugemine ühe aia sünnist. Ootan juba järge tiigiehituse loole. Ja arvan, et ma siis kui tiik valmis on, võtan su kutse vastu ja tulen vaatan oma silmaga üle :)

thela - arvan, et ta ei teagi, et ma tema blogi piilumas käin. Väga mõnus on tema huumorimeel ja ellusuhtumine. Tema blogi lugedes, tundub mulle teinekord nagu oleks ta minu mõtted kirja pannud - ainult mina ei oska nii kenasti neid sõnastada. + roosiarmastus on tal ka :)

Kadaka aiapäevik - huvitav lugemine ja ilusad pildid.

*Andes seda auhinda, ei nõua ma kandidaatidelt osalemist :) See on vabatahtlik*
1) Vali 5 blogi, kes sinu arvates väärivad seda auhinda loomingulisuse, disaini, huvitava materjali ja samuti panuse andmise eest blogide maailma, olenemata keelest.2) Auhinna andja lisab postitusse iga saaja nime ja lingi tema blogile.3) Iga auhinna võitja paneb auhinna oma lehele ning lisab lingi, kellelt see auhind on saadud.4) Auhinna saaja ning andja lisavad oma postitusse ka lingi "Arte y pico" blogile, et oleks teada, kust see auhind on alguse saanud.5) Auhinna andmisel kopeeri need reeglid oma postitusse.
You have to pick 5 blogs that you consider deserve this award for creativity, design, interesting material, and also contributes to the blogging community, no matter of language.2) Each award has to have the name of the author and also a link to his or her blog to be visited by everyone.3) Each award-winning has to show the award and put the name and link to the blog that has given her or him the ward itself.4) Award-winning and the one who has given the prize have to show the link of "Arte y pico" blog, so everyone will know the origin of this award.5) Show these rules.

Maasikad

Maasikad. Mmm kui head. Endal mul 1 pisike õnnetu maasikapeenar, kus miskipärast maasikad ei idane ei mädane + Mirjamilt kevadel saadud kuumaasikad. Aga hea, et ka siin Põhja Eestis on olemas talusid, kes tegelevad maasikakasvatusega. Ühes sellises - Raja talus - olen ma juba mitmeaastane püsikunde. Saigi siis jälle koju tiritud 3 kasti maasikaid ja need toormoosiks tehtud. Maasikatoormoos on ainuke, mida meil talvel süüakse. Muud moosid ei lähe miskipärast loosi. Nüüd peale seda suurt maasikasöömist ja puhastamist ja nendega mässamist, on mul ka hetkeks selline tunne, et ühtegi maasikat ei taha enam näha. Aga ma tunnen ennast - homme tahan jälle :). Lapsed on ka kurguauguni maasikaid täis ja maru õnnelikud. Loomulikult nõuti ka maasikakooki ja vahukoort ja jäätist jne. Aga las pistavad - õnneks pole neil allergiat. Arvata võib, et mingi 5 kilo söödi lihtsalt niisama ära. Igastahes 2 päeva keelduvad nad muust söögist - anna ainult maasikaid erineval kujul. Huvitav millal neil isu täis saab? Tundub, et tuleb veel juurde minna tooma.

Aga meie igasuvine marjakoogiretsept on selline:
Põhi: 200 gr margariini;
1 dl suhkrut;
1 muna;
5 dl jahu;
1 tl vanillisuhkrut; näpuotske soola.
margariin ja suhkur hõõrutakse; lisatakse muna, jahu ja vormitakse ahjupannile põhi. see kupatus pannakse 15 min külma.

Peale panen siis marju ja valan kattega üle.




Kate: 3 muna; 1,5 dl suhkrut; 200 gr hapukoort; 1 tl vaniljesuhkrut.
Ja siis ahju.


Seekord tegin ainult maasikatega - minu meelest jäi veits liiga magus. Aga maruhea on kui panna ka hapumaid marju.

Saturday 12 July 2008

Roosid 2008

Südasuvi on käes ja roosid on täisõites. Enamikku minu aias kavavaist roosidest tutvustasin juba eelmise aasta postitustes. Aga ei saa ju neid kohe mitte pildistamata jätta. Need pildid tehtud kõik sellel aastal.

Saturday 5 July 2008

Pildihetked juunist

juuni kokkuvõte

Juunikuu küll läbi, aga võtaks oma tegemised juunis ikkagi kokku. Kõikse tähtsam oli muidugi see, et edukalt sai I kursus läbitud. Eksamid ja arvestused tehtud ja ei ühtegi võlga. Mõnikord mõtlen, et oli seda siis nüüd vaja - vanast peast veel kooli minna. Eks ta raske ole, aga samas huvitav ja pooleli ikka ei tahaks jätta. Kuigi vahest taban ennast mõttelt, et mida rohkem ma õpin ja asjasse süvenen, seda lollimana ma ennast tunnen. Tulevad kohe Ruja laulu sõnad meelde - inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina.
Terve juunikuu praktiliselt ladistas sadada. Ja kui mais kurtsin, et murust on järgi ainult kollased tüükad, siis nüüd jälle ei jõua seda muru ära niita, mis vohama kukkus. Inimesel pole ikka kunagi hea :), alati on mingi häda.
Aga see-eest on vikerkaared seeaasta võimsad.



Sellel aastal näitas oma esimese õie ära paar aastat tagasi S.Savisaarelt tellitud pojeng `Chocolate Soldier`. Ei õnnestunud kahjuks saada õiget värvi pildi peale. Ta päriselt on ikka väga tume punane. Tõmmu - ütleksin mina selle värvi kohta.Kuna siis, kui ta õie lahti tegi, olin mina teises Eesti otsas tuupimas, siis ei õnnestunud täies ilus õit pildile saada.
Ja ka möödunud aastal muretsetud kollane põõsaspojeng. Sordinimi läks kahjuks kaduma koos mu aiapäevikuga.


Sooja talve tulemusena näitas õisi ka tamarisk. Selle põõsa leidsin ma paar aastat tagasi Pääsküla Juhani puukooli müügiplatsi nurgast räsituna ja praktiliselt elutuna. Kauplesin ta endale ja poputasin elu sisse. Nüüd sain tänutäheks õisi ka näha. Seda ma ei loodagi, et ta minu aias nii võimsaks kasvab nagu Tartu Bot.aias - aga loodan, et ta päris ära ka ei kao.

Õisi näitas ka üks nimetu roniroos. Sai ta kunagi 4-5 aastat tagasi ostetud K-Rauta aiakaupade osakonnast. Mingi Poola toodang arvatavasti. Karbil oli ainult kiri roniroos ja palju lillasid õisi. 4 aasta jooksul, ei õitsenud ta mul kordagi - ainult venis kõrgusesse ja korjas kõik kõikvõimalikud haigused ja satikad endale külge. Sellel kevadel sai igastahes minul mõõt täis ja ütlesin talle üsna karmilt, et tead - kui sa seeaasta mulle õisi ei näita, siis tulen labidaga ja sa lõpetad prügimäel. tulemuseks ongi lillad õied, mis on uskumatult suured ja vapustava lõhnaga. Meenutavad värvilt Mainzer Fastnachti. Aga ma arvan, et pean temast ikkagi loobuma, sest vaatamata korduvatele pritsimistele erinevate preparaatidega, on ta ikkagi juba jälle endale haigused külge korjanud ja juba hakkavad lehed varisema.

Ka vesiroosid on sellel aastal uskumatult hoos. Alustasid nad õitsemisega juba juuni alguses, mis on minu meelest vara - tavaliselt olen esimesi õis näinud alles jaanipäeva paiku. Ja seda, et erinevad sordid mul korraga õitsevad - pole ka enne juhtunud. Kuidagi on eelnevatel aastatel nii olnud, et üks lõpetab ja teine alustab jne.
Ja vähe sellest, et ma ise igaltpoolt oma aeda taimi kokku tassin. Siis nüüd otsustas üks suurte õitega kukehari ise minu juurde kolida. Kust ta tuli ? Mine võta kinni. Igastahes ühelmomendil kasvama ta hakkas ja õied on ikka poole suuremad kui sellel tavalisel kollasel kukeharjal.



Üks tundmatu vajaks jälle tuvastamist. Ise arvan, et eks ta jälle mingi preeriaküünal ole. Aga kust ta mulle aeda sai ja mis nimi on - ei mäleta. Kirjas oli aiapäevikus.






Oma tootsi peenart korrastades, avastasin et kobarpea `Marie Britt Crawford`on endast palju tittesid maha jätnud. Mitte ei raatsinud neid minema visata. Panin potti ja tänaseks on kõik endale juba ka uue kodu leidnud. Kuigi ega see kindel pole, kas seemnest ikka täitsa sama tuleb, aga samas meil ümbruskaudu pole üheski aias kobarpäid.