21.oktoober kell 17.35

...hakkas meil laia lund sadama. Kui siiamaani on olnud mingi löga, mis taevast alla on tulnud, siis hetkel on akna taga lumesadu.

Tegelikult pole mul selle vastu midagi, kui see porine aeg vahele jääks ja tulekski kohe lumi maha.

16.oktoober

Nüüd hakkas meil ka siin mingit lumesarnast ollust taevast alla sadama. Enne maapinnale jõudmist sulab küll enamus ära - aga valge kirme on ikka maas. Kurramus küll - ja mul vaja sõitma minna. Mõtlengi siin nüüd, et kas minna või mitte minna - suverehvidega suusatama. Riskida või mitte. Kummaline, aga mõned aastad tagasi ei oleks üldse küsimust olnud. Oleksin läinud. Tea, kas vanuse suurenedes see enesealalhoiuinstinkt muutub tugevamaks?

14.oktoober - hääbumine

Viimane nädalavahetus oli kui päikese poolt viimane pai selleks aastaks. Soe, tuuletu, päikseline - ühesõnaga mõnus. Kõik tööd, mis plaanitud olid, said tehtud ja rohkemgi veel: kuna ilm oli nii soodne sai ka sügisene profülaktiline seenetõrje okkalistele ja roosidele tehtud. Nädala sees oli küll ka päikest, aga ilm oli külm ja puhus kõle tuul. No kohe mitte ei kiskunud sinna õue, palju mõnusam oli hoopis toas raamatut lugeda ja lapsi tohterdada. Koos vingete sügistuultega on ka haigused kohe platsis nagu igal sügisel. Röövliplika on sellepoolest üks huvitav tegelane, et ta praktiliselt aasta otsa on enamvähem terve - nu vbl paar kerget nohu, aga sügisel, nii kui ilmad külmaks lähevad peab ta ikke ühe tõsisema haiguse läbi põdema. Nii juba kolmandat sügist. Ja ikka nii, et kohe mitu nädalat ravitse ja tohterda. Meil siis läheb praegu 3. nädal ja kopsupõletik. Ehk saab ikka jagu. Esimese antibiootikumi peale tekkis tugev allergiline reaktsioon - nägin sellist asja esimest korda - praktiliselt minutitega paistetas laps üles. Õnneks tõmbasid kodused allergiaravimid kohe tagasi, nii et kiirabi polnud vaja. Nüüd siis katsetab arst teist ravi - ehk seekord läheb paremini. Pool kuuri juba seljataga ja õnneks kõrvalnähte pole ilmnenud. Ja ega siis pubekas röövliplikast kehvem saanud olla - haakis endalegi tugeva köha külge - õnneks vist kopsus pole - aga AB ravil ja kodune temagi. Nii ma siis mässan nende rohtude ja raviteede ja ravisalvidega. Et ikka õigetel kellaaegadel õiged rohud õige lapseni jõuaks. :DD
Läheneva lubatud tormi ootuses läksin ja korjasin õuest viimased õunad ära ja klõpsisin ka mõned pildid. Võibolla homme peale tormi polegi enam ühtegi värvilist lehte.

Osa roose on veel täies õiteilus - ütleksin, et isegi lopsakamad kui suvel:

8.oktoober

Nagu ka eelneval aastal, nii ei suutnud ma ka tänavu oma lubadust pidada ja andsin kiusatusele järele. Paar päeva tagasi jõudis siis see kiusatus Eesti Posti kaasabil minuni ja täna said siis kõik kenasti mulda.
Endale meeldejätmiseks panen siia koos pildid ka üles - hea koht kust vaadata. Pildid pärit S.Savisaare kataloogist, kust sibulad/mugulad ka tellitud said:
Adonis amurensis, amuuri adoonis:

Arum elongantum subsp. elongatnum (spont. Crimea, Bahtshisarai), piklik aarum Bahtšisaraist:

Arum rupicola var. virescensRSZ 87-04, kaljuaarumi rohekas teisend

Iridodictyum reticulatum `Natascha`, harilik võrkiiris `Natascha`:

Iridodictyum `Sheila Ann Germaney`, võrkiiris `Sheila Ann Germaney`:

Iridodictyum winogradowii, vinogradovi võrkiiris:

Ranunculus ficaria `Brazen Hussy`, kanakoole `Brazen Hussy`:

Veratrum viride, roheline upsujuur:

Crocus sieberi `Hubert Edelsten`, Sieberi krookus `Hubert Edelsten`:

Crocus speciosus `Oxonian`, kaunis krookus `Oxonian` (õitseb oktoobris):

Muscari comosum, tutt-kobarhüatsint:


Kuigi mul polnud tänavu aasta plaanis tulbisibulaid juurde osta, siis saabusid nad ise minu juurde. Septembris Tallinna rohevahetusel sain oma taimenutsakute vastu sellised kevadised ilutsejad ( pildid pärit netiavarustest):

`Uncle Tom`:

viridiflora `China Town`:

`Sensual Touch`:

`Orange Princess`:

viridiflora `Nightrider`:

`Ice Cream`:

viridiflora `Golden Artist`
Suured tänud lahkele jagajale!

Paar sorti ostsin ikka ise ka:

`Blumex`:

´Angelique`

Ja oi ma olin nende tulbisbulate mahapanekul hädas. Omad vitsad peksavad, nagu öeldakse. Ma olen üldiselt laisk tulbisbulate ülesvõtja. Nii nagu ma nad maha panen - nii nad sinna jäävad, kuni ära kaovad - või siis ongi aastaid ühe koha peal. Ei ole mul nendel silte juures, ega muid märke. Aga ega ma senini pole ka mingeid erilisi uhkeid tulpe omale aeda toonud kah. Lihtsalt igaltpoolt lõpumüükidelt haaratud sibulapakid, mille pildid tundusid huvitavad olevat. No ja vot siis täna olin hädas - igale poole kuhu aga labida sisse lõin, et sinna ju sobiks tulbid - vaatasid mulle kenasti juba vanad tulbisibulad vastu :D . Ja siis andsin endale lubaduse, et kevadel sildistan kõik ära, mis aga maast üles tulevad :D. Kõik ülejäänud sibullilled on ju sildistatud, või vähemalt mingi märk juures, et siin peab sibul olema - ja ma tean ka kes ja kus on. Aga jah tulbid on nagu vaeselapse osasse jäänud. Aga ma luban, et ma parandan ennast. Igastahes tänased uustulnukad said kõik kenasti nimesildi juurde :D. Loodan, et need kevadel ka alles on ikka.

Nüüd vaja veel 150 krookusesibulat muru sisse pikkida ja siis võib vist jalad seinale visata. Kui vähegi ilma kannatab, siis on pühapäeval plaanis veel viimast korda muru niita - aga kui ei jõua, pole ka hullu. Järgmisest nädalast lubas ju lörtsi sadama hakata :D

Aaluja

Üks igavesti vahva nimi. Selline kõlav ja natuke salapärane, samas lihtne ja meeldejääv.
Ja see taim ise on samuti üks igavesti vintske sell - vähemalt minule kuuluv eksemplar. Vaatamata sellele, et ma olen teda erinevate ekstreemsete kasvutingimustega kostitanud, vohab ta ikka metsikult. Ja mul on tunne, et mida hullemad kasvutingimused, seda uhkemalt vohab. Parimat nime klubile vist ei suudakski välja mõelda. Sest eks meiegi ole ju ekstreemsustega kohanenud - kasvõi näiteks põrgukuumus suvel ja lumeuputus talvel - ja aina tugevamaks muutume :D
Trumm - aga kääre tahaks see eksemplar kohe kindlasti saada :D

Ära anda koduloom - headesse kätesse

Kuna ise sellist elukat kodus pidada ei soovi, siis annan ära esimesele soovijale. Järgi tulema ja kinnipüüdma peab soovija ise.

Eile õhtul avastasin rõduukse tagant garaazikatuse parapeti pleki alt musta tombu - liigutas. Siis oli pilt selge - jälle see elukas on kohal. Kuna aknad uksed olid kinni, siis ta vist majja sisse ei pääsenud ja valis siis koha, et kui keegi rõduukse lahti peaks unustama, siis tema on kohe platsis. Öö läbi vist rippus seal. Pildid on tehtud hommikul. Kummalise koha on ta valinud, sest see koht on lauspäikeses lõunapoolses küljes. Nüüd olengi terve hommiku teda läbi akna vahtinud - ringutab ja sügab - kohe näha, et päike talle ei meeldi ja tal on ebamugav. Nihutab ennast vaikselt aga aknale lähemale. Aga ära ka kurramus ei lenda. Seega, kui keegi soovib kodulooma - palun tulge ja võtke! Ennem kui penilased või külakassid ta avastavad ja nahka pistavad. Ripub täpselt penilaste hammaste haardeulatuses.

03.september

Kui suvised tormid, mis mujal katuseid rebisid ja puid lõhkusid, puudutasid meid üsna õrnalt - siis eile õhtul saabunud torm tegi ka meil pahandust.
Kõigepealt kustus tänavavalgustus ja saabus kottpimedus. Õnneks alajaam pidas vastu ja elekter ära ei kadunud. Aga tuul oli ja on siiamaani tugev. Aiatagused vanad saarepuud on vastu maad; naabriaia hiigelsuur arukask lausa oigab selle tuule käes. Oma aias teevad kõik puud ja põõsad kummardusi, vahepeal on tunne, et jäävadki pikali. Õnneks ära midagi veel murdnud pole. Aga hommikul ärkasin mingi imeliku klirina peale - kevadel kõik uued klaasid saanud kasvuhoone, oli paarist klaasist ilma jäänud - kõik kohad jälle klaasikilde täis. Aga vastik koerailm on õues ja kokku korjama neid ka minna ei saa. Isegi penilased istuvad koos minuga kamina ees ja keelduvad õue minemast ja vahivad kadedalt minu pleedi poole. Ju vist tahavad endale ka sellist ümber saada:D. See kamin on üks hea asi küll ikka oma vanade kontide soojendamiseks. Nüüd igatsen seda suve põrgupalavust taga - nu vähemalt 2/3 sellest võiks tagasi tulla :) Aga keskkütet ka veel ei tahaks sisse lülitada - nii külm veel ka pole - viskan aga kaminasse puid juurde :D

Aga sügis tuleb järjest pikemate sammudega ikka lähemale. Naabriaia arukask on juba pooleldi kollane. Kikkapuud hakkavad punaseks värvuma. Kaunis kukehari juba punetab. Saartel veel lehed küljes - aga kauaks neidki veel. Loodan ikka veel vananaiste suvele. Kaks aastat tagasi oli fantastiline sügis - soe ja värviline. Tuleks seegi kord selline :). Unistada ju võib!