käsitööhuvilistele

Aiaklubi leheküljelt avastasin huvitava lingi.
Mina igastahes proovin plikaga järgi teha - kohe kui natuke aega saan.
tema kodulehekülg
youtubes puust ette ja punaseks

Lõpuks tuli ka meil siin lumi maha - kui seda mõne millimeetrist kihti lumeks saab nimetada. Aga natuke rõõmsamaks ikka tegi pildi. Loodame, et ikka tuleb lisa ka.

Praegune jõulueelne aeg on mulle aastaid olnud selline mõtliskluste aeg. Viimastel aastatel vaatan hämmastusega neid inimmasse seal kaubanduskeskustes, kes segane pilk silmis otsivad meeleheitlikult kinke - mida uhkem ja kallim,seda parem vist. Või siis korjavad lettidelt mingit mõtetut träni, mida siis kingipakki toppida ja millest kingisaajal enamasti rõõmu pole. Ja tihtipeale see träni lendab kas prügikasti või jääb kuskile sahtlinurka vedelema kuni lõpuks ikka prügikasti maandub. Pean tegelikult ausalt tunnistama, et ka mina kunagi kuulusin selle inimmassi hulka. Aga siis jõudis kohale, et kõige tähtsam pole mitte kink, mis on tehtud kingi pärast. Vaid kõige tähtsam on see tunne, mis on kingiga kaasas. Ja see tunne, mis on kui su kõige kallimad inimesed siin elus on terved ja rõõmsad ja sinuga koos. Ja see rahulik aeg enne talvist pööripäeva - õhtud küünlavalgel kamina ääres - mis kinki veel vaja on? Just sellistel õhtutel on mulle kohale jõudnud kui tähtis on tajuda just olemasolevat hetke. Mitte elada minevikus ega mitte muretseda tuleviku pärast. Olla just praegu ja nüüd. Olla õnnelik selle üle, mis sul on ja nende üle, kes on sinu elus.
Mõne nädala pärast kukub mul 40. Natuke muretsema paneb - tundub, et vanadus hakkab kätte jõudma. Võibolla siis ka sellest sellised mõtted viimasel ajal.

Kummaline on see Eestimaa kliima. Riik ise väike - aga ilmaolud nii erinevad. Lõuna Eestis pidavat praegu paks lumi maas olema - ja ilus talveilm. Meil siin Tallinna külje all - maa must ja lumest mitte kübetki.

Tulin just aiast, kus panin viimaseid tulbisibulaid maha. Sai paar päeva tagasi ühelt lõpumüügilt ostetud. 50 eeku ja 200 tk. Ja ega ma hull ju saanud neid ostmata jätta - jagasin vennalikult emaga pooleks. Ja nüüd müttasingi veerand tundi aias labidaga - maa täiesti pehme. Lõpuks tuli ikka meil ka siin paar lumehelvest. Aga naabrid vaatasid mind küll kui opakat - detsembri keskpaik kohe käes - aga see hull ikka mässab labidaga maad kaevata :)

Aga igastahes sellega loen ma 2008 aia-aasta lõppenuks. Nüüd ootan lund ja kevadet.:)

Ja niikaua kui lund pole, vaatan pilte, mis sai tehtud eelmise 23.novembri lumetormi ajal. Meie tänav oli siis ühtlane rinnust-saati lumehang ja väljakaevamisega läks täpselt 2 päeva. Oleks vist kauemgi läinud, aga siis sulas lihtsalt ära.

pagana hiired

Alles mõni päev tagasi lugesin kellegi blogist, et hiir oli olnud koeratoidu kotis. Nu täna öösel sõi mingi hiirepoiss mul pajakinda pöidlaosa ära; leivakapist pisteti nahka 2 saia ja pool leiba - ainult puru jäi järgi. Koeratoidu krõbinaid hoian ma spetsiaalses tünnis - neid ta kätte ei saanud - aga tühi kott oli tünni kõrval ja see oli kenasti ära ribastatud - ju siis kõht oli veel tühi ja kott seest lõhnas - ja kuna krõbinaid polnud, siis käis kott kah. Ju neid vist ikka rohkem kui 1 oli. Ja aru ma ei saa kuda neil õnnestus sinna leivakappi saada? Ja pajakindast paganama kahju - igavene tegu oli täna kuuma panni ahjust kätte saada.
Nüüd pean mina vist kassi kelleltki laenuks kauplema hakkama. Seniks panime lõksud üles.

sügise värvid

Sügisel on ka kummalisi värve:
Villase lodjapuu kirjulehine vorm. Ta alles peris pisikene põõsa titt - aga värvid on uhked. Tänud Vahtrakesele, kes ta mulle suvel tõi.

viimased õied

Täna oli järjekordne ilus sügisilm. Kahju, et nii vara pimedaks juba läheb. Mässasime terve päev aias. Roosid mullatud, elulõngad tagasi lõigatud. Suvelilled koristatud. Isegi lehed riisusin kõik kokku :)
Lõikasin viimased roosid vaasi - natuke õnnetud küll on, aga õierõõmu toovad tuppa küll. Küll need nupud ka vast lahti lähevad.

veidi mõtisklusi

Sügis on üks kummaline aeg. Nagu tänanegi päev - hommikul ärkasin päike paistis, selline suvine tunne tuli kohe. Siis järsku läks pimedaks, nagu oleks õhtu käes ja 5 minuti jooksul tuli meil vist küll terve aasta sademetevaru korraga maha. Nu nagu ämbrist oleks keegi kallanud ja see tuul - pirnipuu oli küll murdumise äärel ja siis jälle päike paistis ja taevas oli helesinine.
Suvel lootsin, et tulevad need pimedad sügisõhtud ja siis on aega blogimaailmas konnata ja uurida teiste mõtteid ja tegemisi - aga võta näpust - nii kiiret aega polegi tükk aega olnud nagu praegu. Töö + veel kooliasjad. Mõnikord mõtlen, et oli siis nüüd vaja vanast peast veel tarkust taga ajama minna. Nüüd mässangi siin mingite joonistega ja ajan kulbiga tarkust pähe :). Ja see autocad - vahel mõtlen, et miks nii lihtne asi on nii keeruliseks aetud. Aga jonnakas nagu ma olen, ega ma nii kergelt alla ka ei anna. Küll ma ta endale selgeks teen. Kunagi sai ju ka excel ja enamus tema funktsioonidest endale selgeks tehtud katse-eksituse meetodil ja näpuga raamatust järge ajades. Nüüd saan teisigi õpetada. Kuigi jah autocad ja excel on 2 erinevat asja.

Aiatööd ka kõik veel tegemata - hea et nii pikk ja soe sügis on - roosid veel muldamata ja roniroosid maha painutamata. Tänane torm vähemalt puhus kõik lehed naabritele - mul vähem riisumist ( häbenen siin nüüd natuke)

Eelmine nädal sai jälle koolis käidud ja siis kaasa tiritud 12 jugapuud, mis puukoolis välja praagiti. Täitsa korralikud suured juba - natuke kärpimist, hoolitsust ja head sõna ja saab asja küll. Nädalavahetusel tegelesingi nendega. Kuna õiget kohta nende jaoks veel polnud valmis kaevatud ja paljasjuursetena neid ka ju jätta ei saanud, siis istutasin nad talveks hernepeenrasse. Kevadel saab nad siis õigele kohale istutada.

Sellel nädalavahetusel on kindel plaan rooside muldamine ja ronirooside mahapainutamine ette võtta - päris hilja peale seda ka jätta ei saa. Kogemused on näidanud, et kui esimesed külmad on juba üle käinud, siis roniroosi võrsed muutuvad rabedaks ja raske neid siis maha painutada - kipuvad kergesti murduma.

Huvitav, milline talv siis meid seekord ees ootab? Mõned ennustajad ütlevad, et novembris tuleb lumi maha ja jaanuaris läheb soojaks jälle - teised ütlevad, et enne jaanuarit pole lund ja külma oodata ja siis veebruaris pidavat uuesti soojaks minema. Igatahes igaksjuhuks hakkasin ma juba oma igasügisesese mehe ja poja moosimisega pihta, et varsti vaja metsa kuuseokste järgi minna. Nu et kui varakult neid juba ette valmistada ja igaõhtu neile seda juttu ajada, siis ehk saab enne detsembri algust see metsaskäik ka tehtud :). Kuigi katta on veel vara.
Nädalavahetusel tuleks siiski veel paigutada katused nendele taimedele, kes ei taha seda talvist vihma - peabki otsima, kuhu ma need vineertahvlid kevadel panin.

Ja teiste blogijate eeskujul otsisin kapist välja oma vana leivaküpsetusmasina, mis juba aastajagu kapis tolmu kogus. Päris head saiad tulid :). Peaks ka proovima sellega lihtsalt pärmitainast segada. Kuigi ma ei tea, kust see aeg võetakse, et veel pirukaid küpsetama hakata - aga suu hakkas vett jooksma küll teiste pilte vaadates.

Ehh loe veel teiste blogisid - Mirjami siidimaalid ja igatsugu voolimisvärgid teevad juba ammu kadedaks - mine tea, kui kooli läbi saan , siis järgmise asjana võtan käsitöö ette :D