Terve elu olen jälestanud 2 asja - ämblikke ja madusid. Nu nüüd aastatega olen ämblikega isegi suht ära harjunud - igatahes ei jookse enam kabuhirmus minema - nu aga see isend võttis ikke värisema küll. Ja kui veel mõelda, et ta kindlasti patseeris seal toas ikka pikalt ringi ennem kui mu vaatevälja sattus ... prrrr. Pool päeva käisin nagu lollakas ringi ja vahtisin lagesid, et äkitselt on kuskil veel mõni. Ja kogu aeg oli tunne, nagu jõllitaksid 10 ämbliku silmad mulle kuklasse.
Igastahes seadsin ma mehe fakti ette - et kas mina või see elukas - ja ma olin tõsimeelselt valmis kiirkorras koti pakkima ja välja kolima ja mitte ennem naasma, kui õhk puhas on. Mees leidis, et odavam on ämmelgas välja kolida:D
Aga see ehmatus oli tegelikult vist päris hea - äratas mu sellest talvetardumusest üles. Igastahes tuli mulle tunne peale, et peaks vist külvama. Teiste blogidest muudkui loen, et kes külvab ja kes juba pikeerib.
Katsetasin siis esmakordselt ka selle kookose ära. Päris huvitav- kuda välja kukub. Küsimus suurele ringile - kas siis kui taimed tärkavad, oleks vaja kohe nõrka väetist andma hakata?
Suht rumal selle koha pealt, sest mulda kasutades, pole ma kunagi noori taimi väetanud.
Aga jah nüüd minulgi 4 sorti tomatit külitud ja arbuusid ja maasikad ja punased takeetesed ja miskit oli veel vist.
Ainuke värk, et ma ei kujuta ette, mis siis saab kui nad kõik üles tulevad. Ma ennast juba tean, et kui pikeerimiseks läheb, siis ei raatsi ühtegi taimehakatist minema visata ja pikeerin kõik ikka ära. Ja siis olen kindlasti hädas, sest kuhu ma need taimed kõik panen? Ja jumal teab, millal kasvuhoonessegi sellel aastal saab - see ju pooltest klaasidest ilma ja puhta klaasipuru täis.Siiagi on kohale jõudnud sookured. Kuldnokki kuulsin/nägin. Ja ma ei tea, kas see oli meelepete, aga minu meelest kuulsin ka lõokest. Ja loomulikult on kohal ka sõber linavästrik - tea kas valib juba akent millega võitlusse jälle asuda?
Kena kevade jätku kõigile!
