Sunday 25 October 2009

Hakkab peale

Nu see sügisene haiguste hooaeg. Laseks veits auru välja. Eelmisel pühapäeva õhtu. Kõigepealt nagu alati jäi ikka see kõige väiksem - röövliplika. Mängis ja möllas ja siis lihtsalt üks moment istus maha ja palavik üle 39. Kurtis veel peavalu ja üldse, et kõik kohad hirmsasti valutavat. Endal nägu naerul. Ta üldse selline duracelli jänes vist, et mida kõrgemaks palaviku ajab, seda rohkem tema ringi kalpsaks. Surasin ta voodisse ja ikka nagu nende viirustega tehakse - kõigepealt partsetamooli ja siis palju juua jne. Muud ju häda pold. See palavik oli tal vahelduva eduga teispäeva õhtuni ja kolmapäeva hommikul ärkas pliks nagu polekski miskit viga olnud. Ei palavikku, nohu ega köha. Aga ega siis minagi pääsenud - mina sain ikke täiskomplekti koos palaviku, lihas-,silma- ja kurguvaluga ja muu selle juurde kaasnevaga. Oli ikke kehva küll. Ei saanud aru kas see oligi siis see kurikuulus seagripp, muidu gripp või mõni muu viirusepisik, mis siin möllas. Perearst käskis minna kuskile nakkuskeskusesse analüüse andma. Ei nohh tere-tore - palavik pea 40 ja siis ma peaksin hakkama kuskile linna kolistama. Minu poolt jäi igastahes ära. Et küll siis kui sussid püsti viskan, las teevad oma analüüse. Aga peris vastik viirus oli see küll - kurk kipitab siiamaani veel. Tahaks aias viimased otsad kokku tõmmata, viinamarju lõigata - aga lihtsalt pole jõudu. Kõige parema meelega lebotaks pehmete patjade peal läpaka ja raamatuga ja laseks ennast teenendada. Vahest ju võib :D Homme lubab veel kena sügisilma - äkki jõuan miskit teha aias veel.

Saturday 17 October 2009

Lingid

Vihma sajab, igavusest pole muud teha kui netis surfata. Leidsin ühe huvitava lingi. Tutvustav jutt siin
Veel määrajaid
Arenguruumi on veel kõvasti. Aga algus on tehtud ja peris asjalik mu meelest.

Natukene Luuast

Nädala keskel sai jälle ühe sessiga Luual ühele poole. Tundub, et tuleb hakata otsi vist kokku tõmbama. Järgmine kord juba ehituse kutseeksam ja ehituse lõpueksam. Prr - seest võtab õõnsaks kui sellele mõtlen. Eelmistel aastatel on ikke peris palju läbi kukutatud. Hindamine pidi üsna karm olema ja eksamikomisjon eesotsas Grishakovidega üsna halastamatud. Aga nuhh - kui ei proovi siis....
Avastasin, et mul Luua arboreetumist ja puukoolist polegi ühtegi pilti klõpsatud. Proovisin siis ka Luua sügist pildipurki saada, aga sellel aastal on sügisevärve vähe.

Luua arboreetumi sissepääs:


Arboreetumi puukool:


Tokio kikkapuu Euonymus hamiltonianus Wall. var. yedoensis täies ilus. Selle puu seemik kasvab ka minu aias - pisike veel, sellel aastal ainult 1 õisik oli ja selle suutsid ka penilased nahka panna:

Nii võib juhtuda kui põhiliik võimust võtab:

Salix ×sepulcralis (Salix alba 'Tristis' × Salix babylonica) hirmsasti meeldib mulle see paju, kui ma suudan välja mõelda, kuhu ma ta oma aias mahutada võiksin, siis kuu aja pärast toon toika ja torkan maasse:


Ka hääbumine võib ilus olla: Tegelikult on mul natukene kurb tunne, et see Luua etapp läbi hakkab saama. Veebruariks peavad lõputööd valmis olema ja kaitsmine. Meil on vahva grupp, toredad õppejõud. Ja üleüldse meeldib mulle oma ajusid natukene liigutada. Ma vist kuulun sinna kategooriasse - eluaegne õppur:D. Kusjuures noorena ei meeldnud mulle üldse õppida.

Saturday 10 October 2009

natuke pilte

Ma olen laisk. Selle asemel, et midagi kasulikku veel aias teha - kasvõi lehti riisuda - no ei viitsi enam - haarasin hoopis fotoka ja hulkusin mõisa pargis ringi. Mul selles suhtes on ikka vedanud, et nii lähedal on selline huvitav, ilus ja võimas mõisapark, kus lihtsalt olla.
Pildid on suuremaks klikatavad.

See pidavat olema üks vanimaid pööke Eestis:
Huvitav mägivaher: Ja need tiigivaated on lihtsalt võrratud - see peegeldus...:



Nüüd kui pole enam seda suvist kõrget heina, hakkavad sealt sodi seest igasugused huvitavad asjad välja paistma.
See vist on olnud kunagi mingi pisikene tiigiosakene:
Allikas, mis sinna veesilma suubub: Neid allikakohti on üldse seal pargis päris mitmeid.

Pardid möllasid nii ennastunustavalt, et oli kohe tahtmine ise ka vette hullama minna:
Kikkapuu:
Ka see suur kastan elab. Hämmastav - tüve järgi arvaks, et tegemist on surnud puuga:
Vaade pargiaasale: Nagu näha hakkab sügis vaikselt ikka siiakanti ka juba jõudma. Tegelikult tahtsin ma mõisapargist üles otsida Eesti suurimat valget mändi ja suurimat mägivahtrat - aga eks järgmine kord.

Tuesday 6 October 2009

Natuke nostalgiat

No nii Trumm alustas. Istusin tema pärast mitu tundi jutuubis ja ajasin kadunud noorust taga.

Aegumatu

Teemasse

Aga meil Joalaga vist üks muusikaline maitse olnud

See ka - algallikas ikka sama.

Ma vist ikke üiks melanhoolik olen, et juba lapsepõlvest saadik üks ja sama lemmik läbi aegade olnud :DD

Monday 5 October 2009

Parandamatult haige

Nonii - nüüd siis sain endale diagnoosi - parandamatu. Mitte midagi teha ei anna. Ravimatu. Selle kurja viirusega nakatas mind kallis grupiõde tänutäheks suvise tuuri eest. Õnneks pole ta surmav, küll aga mõrv rahakotile. Hea, et masu on :)). Kusjuures veel kevadel olin ma täiesti kindel, et selle viiruse vastu olen ma immuunne. Aga ju siis tänavune vihmane ja tuuline suvi nõrgestas mu vastupanuvõimet. Mu tädi põeb seda juba mitu aastat ja kõik mu naabrinaised. Siiamaani vaatasin neid kaastundega kõrvalt. Ja nüüd siis ka mina. Ahjaa - mis kuri viirus see on - vihje on blogipäises.

Friday 2 October 2009

Sügist otsimas

Sügis on käes ja aias ei viitsi kohe mitte midagi enam teha. Nii palju asju jäi poolikuks - aga las jäi, kevadel teen suurema hooga siis. See mul igasügisene probleem, et kangesti kipub see talveuni kallale tulema. Samas aed veel täitsa roheline - kuskilt ei paista, et lehed oma värvi muudaksid. Roosid on täisõites, suvelilled õitsevad. Seeaasta ostsin ainult 5 tulbisibulat (Cum Laude) ja need panen maha siis, kui Savisaare saadetis tuleb. Loodan, et ikka tuleb. Rohkem ei osta ühtegi sibulat enam.
Täna oli super ilus ilm - selline tuulevaikne, päike paistis aga samas oli õhk selline sügiseselt külm. Ja kuna aias ei taha enam midagi teha, toas konutamine oleks ka imelik olnud ja kooli jaoks on vaja mõni mõisapark analüüsida - siis vedasingi ennast Harku mõisa. Tegelikult mulle meeldib selles pargis jalutada. Mulle meeldivad need natuke metsistunud pargid - kuigi jah, Harku mõisapark võiks sutikene paremas korras olla. Aga mõned aastad tagasi loodi MTÜ Harku Mõisapark ja nemad on küll suure töö juba ära teha jõudnud - kuigi poole rohkem on veel ees. Aga pole midagi mõnusamat jalutada nende vanade puude all ja tunnetada seda vaikust. Ja selles metsistunud pargiosal on oma võlu. Mõte hakkab kohe tööle:)
Panin mõned pildid üles ka. Pildistada püüdsin vaateid ja erinevaid nurki.
Aga sügist ma ei leidnud ka mõisapargis. Natukene hakkavad puud värvi juba muutma, aga ikka on veel kõik roheline.