Sügis

Ilus on selle aasta sügis. Soe ja kollane. Leht lehe haaval jäävad puud üha rohkem raagu. Kõikjal on näha, kuidas loodus valmistub puhkama. Et siis kevadel jälle otsast alata. Hääbumine on elu osa. Kui loodusel on see lootus, et kevadel kõik tärkab, puhkeb, lõhnab ja õitseb, siis inimesel seda ei ole. Kui juba minekule sätitakse, siis sealt enam tagasi teed ei ole. Keegi on kunagi öelnud ( ei mäleta enam, kes), et inimene alustab surmaks valmistumist juba sündides. Aasta aasta järel ikka sinna uinaku poole, nagu puudki leht lehe haaval sügisel. Ainuke vahe, et puud kevadel uuesti rohelised. Mis teha, kui näed, et sulle väga lähedane ja armas inimene on astunud juba sinna mineku teele.Ikka päev päeva järel tundmatule lähemale ja teistest kaugemale. Peatu! Pea kinni! Võitle! Oota veel - aega ju on - tahaks hõigata. Aga kas on minul selleks õigust? Ta on juba mõtetes kuskil kaugel. Ta on alustamas uut teed. Ta ei taha enam. Teistel jääb üle ainult toetada.

10.oktoober

Siiamaani pole veel ühtegi öökülma olnud. Kuskilt lugesin, et vanarahavas olevat ennustanud, et kui oktoober on külm, siis pidavat talv pehme tulema. Aga kui oktoober on vihmane ja soe - pidavat lumerohke ja külm talv tulema. Nu lund ikka võiks tulla - aga palun mitte nii palju nagu eelneval kahel talvel :). Seega mina ootan öökülma. Ja kui külm tuleks, siis ehk näeks ka natuke värve sellel sügisel. Siiamaani on kõik puhta roheline või siis kollane. Ja kukuvadki lehed niimoodi kollaste-rohelistena maha. Aga tahaks seda värvidemängu, seda viimast akordi enne pimeduse saabumist. Saared on juba kiilad ja võsas kasvavad haavad samuti - ülejäänud kõik lehtes ja rohelised.
Nädalavahetusel said muruniidukid puhtaks tehtud ja talvekorterisse pandud - aga vara vist veel - kui nii edasi läheb, tuleks üks sats veel muru niita. Aga ausalt enam ei viitsi.
Aiatöödega olen lõpusirgel. Kõik mis maha pidid saama - need ka maha said. Umbrohigi sai kõikjalt kokku korjatud ja roosid mullatud.
Viimaste sibulate mahapanekuga oli natuke raskusi - vähe sellest, et kohta eriti polnud - igalpool olid mingid lipikud juba ees ootamas - siis kõikvõimalikud vabad kohad olid hõivatud erinevate kahepaiksete poolt. Mitmes kohas, kus kühvel mulda sai löödud - vingerdasid välja uimased ja unised vesilikud või konnad. Õnneks keegi viga ei saanud. Mõni oli ikka nii unes juba, et ei saanud arugi, et neid julmalt maapinnale kisti. Eks sai nad siis õrnalt sinna mulla sisse tagasi maetud. Ikka 4-5 kaupa, nagu nad seal enne segamistki olid. Rohkem ei kavatse ma seal mulla sees enam tuustida - las tuduvad.
 Täna viis tee mind kogemata Hansaplandist mööda - nu viskasin siis pilgu peale. Seal ju kõik 50 % allahinnatud. Eks juba paras sügisene tühjus seal valitses - aga 2 põnevat sai ikka koju tiritud.
Harilik mikaadolill -  Bletilla striata `Alba` - üks isend saabus minu juurde juba suve algusepoole. Aga kuna ma eriti kindel pole tema talvitumises, siis võtsin teise veel ja kavatsen ta pista kasvuhoonesse mulla sisse talveks.
Nu ja teine oli puhtalt emotsiooniost: Roomav jomplõug `Alba`- Mazus reptans - tundus ka huvitav. Aga veel huvitavam - kes see neid eestikeelseid nimesid taimedele väljamõtleb? Jomplõug - annab ikka tulla siukse nimetuse peale. Ma pole kuulnudki, et eesti keeles siukest sõna oleks olemas :D Ja vat selle nime pärast juba ostsingi. Jomplõug - ajab ikka naerma küll :D
Aga eesti keelset inffi selle taime kohta pole küll kuskilt leida. Googeldades sain teada, et aeglaselt laienev pinnakatja niisketele aladele. Talub ka kerget tallumist. Tahab lauspäikest või kerget poolvarju. Nu ideaalne minu tiigikese äärde. Kliimatsoon erinevatel allikatel 4-8 või 5-9. Nu selle talve peab ta mul veetma kasvuhoones - aga kevadel saab talle kena pesake tehtud tiigiäärde kivide vahele. Kas kellelgi on kogemust selle taimekese kasvatamisel?

Täna õhtul!

Otsige siis vatitekid välja, keetke suur termosetäis kuuma jooki ja hoidke pöidlaid, et taevas selge oleks - mina vähemalt kavatsen seda kõike teha, sest:
tähesadu

2.oktoobri õhtu

Olen  100% nõus nendega, kes arvavad, et praegune aeg on fantastiline. Ja eriti mõnus on selleaastane sügis. Sellised ilmad nagu viimastel ndlvahetustel on olnud - on just minu ilmad! Tunnen, et töö kohe lendab käes. Suvel palavaga ei suuda ma midagi teha - ainult otsin jahedamat kohta. Nüüd nagu oleks kohe teine hingamine. Aed on nii korras, et pane või näitusele :D. Selle ndl vahetusega jõudsin samuti istutamistele nö kriipsu alla tõmmata. Jäävad mõned potid, mis jäävadki kevadet ootama. Kohad on neile olemas, aga mis on puudu - on üks koormatäis mulda, sest vaja on pinnast tõsta. Järgmine ndlvahetus võiks kah veel seda ilusat sügisilma lubada ja siis minupärast tulgu lumi maha - jätaks selle porise novembri vahele.

Aga mul aias pole ikka veel see õige sügis alanud. Minu jaoks on õige sügis siis, kui äädikapuu leegitsema lööb ja tuhkpuuhekk tulipunaseks muutub. Need puhta rohelised alles mõlemad. Ka koehne pihlakas on küll paksult marju täis - aga täislehtes veel. Isegi hostad ei ilmuta väsimuse märke. Ja suvikud alles täies hoos - nu kuda sa tirid neid välja. Täna sai röövliplikaga koos nende vahele tulbisibulaid torgatud. Ikka nii, et mina tegin augu - plika torkas sibulad ja pani lipiku juurde. Pliksi viimased sõnad enne uinumist olid: Emme - aga meil pole järgmine aasta enam kuskile tulbisibulaid istutada - kõik kohad on juba lipikuid täis - peame kaevama vist hakkama. Kahju et meie issi seda ei kuulnud - see oleks kreepsu saanud vist :D

2.oktoober

Ei tulnud seda öökülma. Madalaim temp oli +2 - mõõdetuna siis maja põhjaküljelt. Suvelilled hommikul tundsid ennast sama suurepäraselt nagu eilegi.
Aga kui ilus oli öine taevas! Selge ja tähti täis. Istusin vist poole 3ni öösel vatitekki mähituna rõdul ja vaatasin tähti.

Täna tuleb vist öökülm

Hetkel kraadiklaas näitab 5 kraadi kõigest. Ja jube külmaks läks peale päikese loojumist. Aga eks ole juba aeg kah. Oktoober ju juba ja siiamaani pole kübetki külma teinud. Aga täna oli fantastiline ilm jälle. Selline mõnus ja parajalt soe. Roosid said kõik puhastatud - homme valan neile mullahunnikud kaela - siis saab selle töö tehtud. Täna käisin pritsiga ka kõik okaspuud ja roosid üle. Pojengid ja floksid said kah oma jao. Nüüd olen juba 2 aastat floksidele sügiseti seenetõrjet teinud - ja enam pole jahukastet neil esinenud. Muidu varasematel aastatel nägid nad ikka suht õnnetud välja.

Ja esimest aastat nägin ka oma lursslille õitsemise ära:

On ikka ilus küll. Eelnevatel aastatel on alati sügis enne peale jõudnud kui tema õitseda ja pole nagu siis enam aeda erit asja. Ta mul kasvab ka sellises nurgataguses kohas, kust aknast teda ei näe. Samas ei ole ma talle teist kohta suutnud aias leida, et ka aknast teda sügiseti näha saaks.  Peab ikka kevadel ta ümber kolima - muidu ainult naabrid näevad ja mina ei näegi :D