Sunday 2 October 2011

2.oktoobri õhtu

Olen  100% nõus nendega, kes arvavad, et praegune aeg on fantastiline. Ja eriti mõnus on selleaastane sügis. Sellised ilmad nagu viimastel ndlvahetustel on olnud - on just minu ilmad! Tunnen, et töö kohe lendab käes. Suvel palavaga ei suuda ma midagi teha - ainult otsin jahedamat kohta. Nüüd nagu oleks kohe teine hingamine. Aed on nii korras, et pane või näitusele :D. Selle ndl vahetusega jõudsin samuti istutamistele nö kriipsu alla tõmmata. Jäävad mõned potid, mis jäävadki kevadet ootama. Kohad on neile olemas, aga mis on puudu - on üks koormatäis mulda, sest vaja on pinnast tõsta. Järgmine ndlvahetus võiks kah veel seda ilusat sügisilma lubada ja siis minupärast tulgu lumi maha - jätaks selle porise novembri vahele.

Aga mul aias pole ikka veel see õige sügis alanud. Minu jaoks on õige sügis siis, kui äädikapuu leegitsema lööb ja tuhkpuuhekk tulipunaseks muutub. Need puhta rohelised alles mõlemad. Ka koehne pihlakas on küll paksult marju täis - aga täislehtes veel. Isegi hostad ei ilmuta väsimuse märke. Ja suvikud alles täies hoos - nu kuda sa tirid neid välja. Täna sai röövliplikaga koos nende vahele tulbisibulaid torgatud. Ikka nii, et mina tegin augu - plika torkas sibulad ja pani lipiku juurde. Pliksi viimased sõnad enne uinumist olid: Emme - aga meil pole järgmine aasta enam kuskile tulbisibulaid istutada - kõik kohad on juba lipikuid täis - peame kaevama vist hakkama. Kahju et meie issi seda ei kuulnud - see oleks kreepsu saanud vist :D

3 comments:

Köögikata said...

Ai-ai, nüüd juba lapse ka nakatanud! ;o)
Oleks mul ka aiad korras, aga igasugused ootamatud muud hädalised tööd tulevad kogu aeg vahele.
Ma ootan ka äädikapuu leegitsemist, ühel paar lehekest nagu juba lubaks, aga teine (lõhislehine) on rohelisest rohelisem.

Eve Piibeleht said...

Minu aed küll näituskõlblik pole, no mitte ei viitsinud selle umbrohuga tegeleda. Kogu aur läks rooside muldamise ja sõnnikuveo peale. Ilm aga oli tõesti imeline.

MUHEDIK said...

Tegelikult on enamasti oktoobrikuud ikka ilusad olnud, mida ma muidu kogu aeg hõiskan, aga pikk talv laseb sellel unuda, sest siis tekib see kevadeihalus.